Eesti Kabeliidu 2011. aasta üldkoosolek

Allikas: Kabeliit

Eesti Kabeliidu 2011. aasta aasta üldkoosolek toimus 29. jaanuaril 2011 Tallinna Malemajas.

Osalesid delegaadid Urmo Ilves (UI, Järvamaa), Marina Ivanovitš (Läänemaa), Viktoria Lehtmets (VL, Remii, Saue ja Tamka), Janek Mäggi (JM, Rapla), Vassili Patskun (Maardu), Ülar Poom (ÜP, Jõgeva), Raivo Rist (Hiiumaa), Arvi Tamm (AT, Pärnumaa), Tarmo Tulva (TT, Lasnamäe ja Saaremaa) ning Raido Värik (RV, Nõmme). Kokku oli esindatud 13 klubi 17-st ja seega oli kvoorum olemas.

Lisaks osalesid Aare Harak (AH), Heinar Jahu (HJ), Algo Laidvee (AL), Irma Nahkor (IN), Uno Plakk (UP), Taivo Rist (TR), Diana Romanenkova (DR), Hendrik Tamm (HT), Priit Tänav (PT), Arno Uutma (AU), Kaari Vainonen (KVa) ja Kadi Veski (KVe).

Üldise hääleenamusega valitakse koosoleku juhatajaks kabeliidu president JM ja protokollijaks TR. JM loeb ette päevakorra ja see kinnitatakse üldise häälteenamusega.

Sisukord

Kabeliidu presidendi aastaaruanne

Masu tingimustes on väga raske raha saada, aga õnneks oli finantside vähenemine ette näha. Oleme tahtnud korraldada võimalikult palju olulisi tiitlivõistlusi. Tallinna linna finantstugi on olnud väga tugev. Niimoodi me propageerime kabet. Me saame Euroopa Kabeföderatsiooni (EKF) kaudu suunata seda, kus võistlused toimuvad. See on arendanud meie organisatoorset poolt päris palju. Kabetajad juba kõik teavad ja hindavad Tallinnat. Linnapea on käinud võistlusi avamas ja see on andnud meedia tähelepanu.

Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused toimusid rohkem kui 30 aasta pikkuse vaheaja järel. Need toimusid Tallinnas. Lisaks korraldasime iga-aastase Tallinna rahvusvahelise turniiri, mille raames toimus esmakordselt naiste turniir. Järgmisel aastal toimub 12.--21. juunil 2011 Tallinnas vene kabe juunioride MM.

Juhatusse on varem kuulunud inimesi, kellest me lootsime, et nad toovad meile raha, aga tegelikult nad ei toonud raha ega teinud ka tööd. Viimases juhatuses selliseid ei olnud.

Me oleme saanud meedia tähelepanu kolmel põhjusel: organisatoorsed sündmused, rahvusvahelised tiitlivõistlused ja võistlustulemused. See viimane on vaeslapse osas. Eesti meistrivõistluste tiitleid jagatakse nii palju, et nad kõik ei ületa uudisekünnist. Igal aastal tuleb tuhatkond Eesti meistrit. See pole enam erakordne sündmus. Malel lisanduvad skandaalid, mida meil ei ole. Linnapea ütles, et malega ei ole mõtet tegelda, sest see on skandaalne ala.

EKF võiks uuendada oma saiti ja mõelda kirjastamise peale. Võiks välja anda mingi algõpetuse ja see võiks isegi ots otsaga kokku tulla.

Treenereid on vähe. See ohustab noortesporti. Kohtunikke peaks koolitama ja litsentseerima. Probleem on see, et kohtunikud on kas väga voored või väga vanad, sest keskealised ei saa end töölt vabaks võtta, et võistlustele kohtunikuks tulla. Kabeliit ei saa neid ka vastuvõetavalt tasustada.

Rahvusvahelisi võistlusi võiks korraldada ka väljaspool Tallinna, kui kohalik omavalitsus toetaks meid samas mahus kui Tallinna linnavalitsus. Teised välismaa kabetajad juba küsivad, kas väljaspool Tallinna ka võistlusi korraldada saab.

LV: JM püüab pinda sondeerida.

JM: Kandideerin ka järgmiseks 4 aastaks EKF presidendiks. Tahaks kaasata kaks uut liiget: Marcel Woostersi Hollandist ja AH. Käisin kultuuriministeeriumis ja ütlesin, et kui nad annavad veerand miljonit krooni aastas 4 aasta jooksul, siis ma kandideerin uuesti. See oleks suur võit, sest me saame 4 aastaks stabiilse rahastamise. Praegu ongi nii, et kui mind tagasi valitakse, siis saame raha. Sellest rahast tuleb kolmandik kaudselt Eesti Kabeliidule, näiteks ruumide üür, mille me maksame EKF eelarvest. Tallinna tuleb mitte ainult mängijate, vaid ka organiseerijate eliit.

UI: Kabet ei reklaamita invaspordi kaudu. Rahvusringhäälingus, kui kabe ette võtta, tuleb kohe invakabe pilt ette.

AH: Ma palusin, et nad pildi ümber vahetaksid, aga nad keeldusid seda tegemast.

JM: Ma proovin veel. Võib-olla ma tunnen seal kedagi.

UI: Mis vahekorras on EKL ja EKF?

JM selgitab.

AU: EKL vastutab selle eest, kuidas EKF raha kasutatakse.

UI: Kui juhtub, et näiteks poolakad EKF juhtimise üle võtavad, kas me anname siis praeguse EKF konto neile ära?

JM: Ei. Me oleme FMJD üks osakond. Eesti riik toetab meid sellepärast, et see kontor meil siin on. Kui enam ei ole, ei tule ka toetust ja selle konto võib sama hästi kohe kinni panna.

AH: EKF-il on üks ülesanne: korraldada turniire. Aga meie volitused on üüratult väikesed.

IN: Ilma laveerimata ei saagi võistlusi korraldada. (Räägib sellest, kuidas ta korraldas Lasnamäel “Kuldse Kabe” turniiri.) Turniir toimus jaanuaris ja ma läksin selle jaoks toetust küsima. Mulle öeldi, et eelmise aasta raha järgmisel aastal kulutada ei tohi ja järgmise aasta eelarvest ei saa samuti midagi eraldada, sest selle eelarve kinnitatakse alles veebruaris. Lõpuks sain Lasnamäe linnaosalt 2500 krooni. Mis on 2500 krooni?

JM: Rahvusvahelises kontekstis on EKL EKF-i üks haru, aga Eesti kontekstis on vastupidi. Oluline on mitte võlgu jääda.

RV: Kas EKF ainuke toetaja ongi Eesti riik?

JM: Jah, nii ongi.

UI: Kui EKF otsustab, et võistlus toimub Leedus, kas siis Eesti rahastab Leedu võistlust?

JM: Ei. Kes võtab endale võistluse korraldamise, see võtab endale ühtlasi hunniku kohustusi, sealhulgas rahastamise. EKF-il ei ole kohustust ühegi võistluse korraldamist rahastada.

UI: Mida annab Hollandile või Prantsusmaale see, kui kontor on Eestis? Meie saame küll miljoni, aga mis nemad sellest saavad?

JM: Keegi peab Euroopa kabeelu juhtima. Praegu juhitakse seda Tallinnast. Keegi ei taha võistlusi korraldada, sest on kohutavad isikutevahelised vastuolud. Me peame sundima riike võistlusi korraldama. Sportlaste poolt vastuseis puuduks, nad on valmis mängima kasvõi ilma auhinnarahata, sest siis saavad nad oma kodumaalt toetust küsida, aga korraldajad ei taha võistlusi organiseerida.

Kui meie korraldame, siis peame meie maksma majutuse, söögi, auhinnaraha ja kohtunikud. Ühe tippturniiri korraldamine nõuab sadu tuhandeid kroone ja me ei saa kahtlastele isikutele anda võistluste korraldamise õigust.

AH: Analoog on see, et EKL annab Jõgeva Kabeklubile Eesti meistrivõistluste korraldamise õiguse. See ei tähenda, et EKL selle võistluse korraldamiseks raha annab.

JM: Meil on selliseidki sponsoreid, kes ei anna meile raha, aga teevad tohutuid hinnaalandusi, nagu Nordic Hotel.

Presidendi esitatud tegevusaruanne kinnitatakse üldise häälteenamusega.

VL jagab kohalolijatele kätte treenerite kutsetunnistused.

Revisjonikomisjoni aruanne

TR: Revisjonikomisjon vaatas läbi Eesti Kabeliidu 2010. aasta majandustegevuse aruande ja esitatud raamatupidamisdokumendid.

Olemas on pangakontode väljavõtted kogu aasta ulatuses.

Noortespordi rahad on kulutatud sihtotstarbekohaselt. Võistluste korraldamisel on jäädud eelarve piiresse.

Suurte võistluste korraldamisel on tegevdirektor korraga välja võtnud kogu võistluste korraldamiseks ette nähtud raha, ja võistlused on selle rahaga tõepoolest peetud saanud, aga lähemat teavet kulude jaotuse kohta ei ole (tagantjärele sain umbkaudse kulude jaotuse).

Aeg-ajalt on korraldatud kulukaid välismaa-reise, millele pole juures selgitust. Kuna revisjonikomisjoni liikmed olid üldjuhul asjaga kursis, siis suutsime üldjuhul reisi otstarbe välja mõistatada. Siiski ei suutnud me välja nuputada, miks Viktoria käis märtsis Leedus, mida tegi ta Krakovis (selgituseks oli lihtsalt “lähetus Poola”) ning kes olid need kaks, kes käisid novembrikuus Kölnis. Revisjonikomisjoni uue koosseisu jaoks võiks seda järgmisel aastal rohkem lahti kirjutada.

Arvestades suurt edasiminekut raamatupidamises eelmise aastaga võrreldes, soovitab revisjonikomisjon juhatuse tegevusaruande kinnitada, kuid paneb juhatusele südamele järgmisel aastal kulud veelgi läbipaistvamalt esitada ning põhjalikumalt lahti kirjutada kulude, eriti paljude tuhandete kroonide suuruste kulude jaotus ja otstarve.

Revisjonikomisjonile ei näidatud ainsatki sõlmitud lepingut. Seetõttu ei saanudki revisjonikomisjon teada, missugused summad olid eraldatud sihtotstarbega ja missugused mitte. Näiteks käivad kuulujutud, et kabeliit sai 2010. aastal suuri summasid, mis tuli kulutada koolitustele. Vastavaid kuludokumente revisjonikomisjon ei näinud, nii et koolituseks mõeldud raha on üldiselt kulunud selleks mitte ette nähtud otstarbel. (Ei saa ka öelda, et raha on alles.) Sügisel toimus küll üks treenerite koolitus, kuhu oli tellitud süüa, see söök oligi vist ainus kulu, sest isegi koolitajad ei saanud keegi mingit tasu.

Ühtlasi kahetseb revisjonikomisjon, et komisjonile teatati aastakoosolekust ette kõigest 3 päeva, mistõttu revisjon jäi mõneti pinnapealseks ja kõigile küsimustele ei saanud vastuseid.

Revisjonikiomisjon soovitab mõneti ettevaatlikult kabeliidu majandusaasta aruande kinnitada ning loodab, et järgmisel aastal pööratakse nende puuduste lahendamisele rohkem tähelepanu, et aruanne oleks veelgi läbipaistvam ja kulud paremini põhjendatud.

VL: Koolituseks ette nähtud raha eest käisime Eesti-Läti maavõistlusel Riias.

HJ ei ole niisuguse rahakulutamisega rahul, väites, et koolitusi korraldada on väga vaja.

IN toetab juhatust. See on tüüpiline, et eraldatud raha tuleb kulutada selleks mitte ette nähtud otstarbel, näiteks ruumide üüriks.

JM: Juhatus soovitab revisjonikomisjonil töötada ja tutvuda dokumentidega jooksvalt.

Revisjonikomisjoni aruanne kinnitatakse ühel häälel.

Vaba arutelu

HJ: Kes juhatuse liikmetest osalesid viimasel, detsembrikuu koosolekul?

AH: Kõik peale ühe.

HJ: AT helistas mulle ja ütles, et Hendrikule on liiga vara omistatud parima noorsportlase tiitel. (Jagab kõigile kohalolijatele paberilehti kokkuvõttega nelja noorsportlase tulemustest.) Ma olen sügavalt üllatunud. Parimaks sportlaseks ei valitud Martin Talimetsa, Anti Inglit ega Priit Tänavat, kellel olid märksa paremad tulemused. Mille alusel hindamine toimus?

AH: Minu koostatud paberid olid kõigil ees. Nende põhjal otsustasimegi.

HJ tagastab aukirja “Pikaajalise tegevuse eest Eesti kabes”: Niisuguse organisatsiooni aukirja mina vastu ei võta.

Juhatuse valimised

VL: Esitan presidendi kandidaadiks JM. Kas hääletame salaja?

RV: Avalikult, kui rohkem kandidaate ei ole.

Rohkem kandidaate ei ole. Hääletatakse avalikult. JM kogub 11 poolthäält ja 4 erapooletut häält. Ta on presidendiks tagasi valitud.

JM: On aeg esitada juhatuse uue koosseisu kandidaadid. TT, AH, AU, VL. Villem Lüüs ei taha tagasi kandideerida.

TT: Marten Meikop helistas, et ta on haige ega saa tulla, aga tahab tagasi kandideerida.

KVe: Mida ta on teinud? Vint.ee ei loe, sest see pole kabeliiduga seotud.

TT: Ta tegi mingi projekti koolinoorte võistluste korraldamiseks, aga see projekt ei saanud raha.

DR: RV ja KVe.

HJ: UI. (UI taandab end.)

JM: Praegu on üks kandidaat rohkem kui juhatuses kohti.

RV taandab end, et ei peaks valimisi korraldama. Tal on palju muidki kohustusi. JM loeb kandidaadid veel kord ette. Hääletatakse korraga tervet nimekirja. Nimekiri saab 14 poolthäält ja 1 erapooletu hääle. Valituks osutuvad Aare Harak, Viktoria Lehtmets, Marten Meikop, Tarmo Tulva, Arno Uutma ja Kadi Veski. Ametikohast tulenevalt kuulub juhatusse ka president Janek Mäggi. Asepresidente ei valita.

Revisjonikomisjoni valimine

JM: Pikendame revisjonikomisjoni volitusi.

TR: Miks pikendame? Ma tahan tagasi astuda. (Teda püütakse ümber veenda. Ta ei ole nõus.)

VI: ÜP Jõgevalt? (ÜP taandab end.)

IN: UI.

JM: IN. (IN taandab end.) AL.

AL: Hea küll, aga see on sel juhul puhas formaalsus. Ma ei hakka sisuliselt tööd tegema.

UI: Niisugust liiget ei ole revisjonikomisjoni vaja.

JM: UP.

Kolmeliikmeline revisjonikomisjon kinnitatakse üldise häälteenamusega. Selle koosseisu kuuluvad Urmo Ilves, Uno Plakk ja Kaari Vainonen.

Koosolek lõpeb kell pool kaks. Järgneb Eesti meistrivõistluste loosimine ja esimene voor.

Protokollis Taivo Rist.


Eesti Kabeliidu üldkoosolekud
2001200320062008200920102011201220132013 suvi2015201620172017 suvi20182019
Personaalsed tööriistad