Eesti kabekohtunike litsentsijuhend

Allikas: Kabeliit

Eesti kabekohtunike litsentsijuhend

1. Eesti Vabariigis on ühtne kabekohtuniku nimetus Eesti kabekohtunik.
2. Eesti kabekohtunikuks võib saada iga Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik, kes on täitnud vastavad nõuded ja sooritanud vastavad eksamid.
3. Vastavalt kvalifikatsioonile jagunevad kabekohtunikud A-, B-, C-, D- ja E-litsentsi kohtunikeks, kusjuures kõrgeim on A-litsents.
4. Iga astme litsentsi saamine eeldab punktis 5 ette nähtud tingimuste täitmist. Staaži arvestamisel loetakse aastaid, kus kohtunik on tegutsenud vähemalt kahel võistlusel.
5. E-litsentsi kohtunik peab olema vähemalt 16-aastane, tundma kehtivat kabekoodeksit, omama elementaarteadmisi ringsüsteemis võistluste läbiviimisest ja olema tegutsenud kohtunikuna vähemalt kolmel võistlusel.
D-litsentsi kohtunik peab teadma ka kiir- ja välkkabevõistluste ning šveitsi süsteemis turniiride korraldamise reegleid ja olema iseseisvalt tegutsenud kohtunikuna vähemalt kolme aasta jooksul.
C-litsentsi kohtunik peab tundma ka reitingute süsteemi põhialuseid ning kõrgema taseme võistluste korraldamise ja nende dokumentatsiooni eeskirju, omama vähemalt viit aastat kohtuniku staaži ja olema tegutsenud vähemalt kolmel üleriikliku tähtsusega võistlusel.
B-litsentsi kohtunik peab omama vähemalt seitset aastat kohtunikustaaži, olema tegutsenud peakohtunikuna vähemalt kümnel üleriigilise tähtsusega võistlusel, läbinud rahvusvahelise taseme kohtuniku seminari ja valdama vähemalt ühte FMJD ametlikku võõrkeelt.
A-litsentsi kohtunik peab põhjalikult tundma kogu kehtivat kabereeglistikku ning selle arengusuundi, olema tegutsenud peakohtunikuna vähemalt kümnel üleriiklikul või rahvusvahelisel võistlusel, osalenud üleriigilisel kohtunike seminaril koolitajana ning valdama vähemalt kahte FMJD ametlikku võõrkeelt.
6. Eesti spordikohtuniku nimetus on alaline. Litsents kehtib neli aastat selle andmisest, selle aja möödumisel on vaja litsentsi pikendada.
7. Eesti Kabeliidu (edaspidi EKL) kohtunikekogu nimetab kohtunike hulgast eksperdid, kellel on õigus korraldada üleriiklikke kohtunike seminare ja vastu võtta eksameid litsentsi saamiseks. Eksamid A-, B- ja C-litsentsile võtab reeglina vastu kolmest eksperdist koosnev komisjon.
8. D- ja E-litsentsi võib lisaks kohtunikekogule omistada EKL liikmesorganisatsioon või linna- või maakonna kabeorganisatsioon, B- ja C-litsentsi omistab EKL kohtunikekogu, A-litsentsi kohtunikekogu ettepanekul EKL juhatus. Litsentsi tunnistuse väljastab kõikidele kohtunikele EKL kohtunikekogu, kes peab ka kohtunike arvestust. Kohtunikuna tegutsemise arvestust peab iga kohtunik ise.
9. Kõrgema astme litsentsi võib taotleda mitte varem kui üks aasta pärast eelmise litsentsi andmist.
10. E-litsents on tasuta, kõik ülejäänud litsentsitasud määrab EKL juhatus või aastakoosolek.
11. Eesti reitinguarvestusse minevaid turniire võivad juhtida litsentseeritud kohtunikud. Eesti meistrivõistluste peakohtunikel peab reeglina olema vähemalt C-litsents.
12. Litsentsi tühistamise õigus on selle omistajal ja kohtunikekogul. Spordieetika rängal eiramisel võib kohtunikekogu ettepanekul EKL juhatuse otsusega Eesti kabekohtuniku nimetuse ära võtta.

EKL juhatus kinnitanud 24.05.2016.

Personaalsed tööriistad