Kabekoodeks/Osa1

Allikas: Kabeliit
RAHVUSVAHELISE KABE MÄNGUREEGLID
1. Kabemäng ja mängijad
1.1 Kabe on mõttesport, kus võistlevad kaks partnerit (osapoolt).
Selgitus: Partneriks (vastasmängijaks, pooleks) võib kabepartiis olla nii üks isik kui ka mitmest isikust koosnev kollektiiv. Viimasel juhul nimetatakse partiid konsultatsioonipartiiks.
1.2 Isikuid, kes selle mänguga tegelevad, nimetatakse mängijateks.
1.3 Kabemänguga võivad tegeleda nii amatöör- kui ka elukutselised sportlased.
2. Mängumaterjal
2.1 Rahvusvahelist kabet mängitakse ruudukujulisel laual, mis on jagatud sajaks ühesuuruseks ruuduks. Ruudud on vaheldumisi tumedad (mustad väljad) ja heledad (valged väljad). Sellist lauda nimetatakse kabelauaks.
2.2 Mängitakse tumedatel väljadel, niisiis on kabelaual 50 aktiivset mänguvälja.
2.3 Tumedate väljade poolt moodustatud kaldliine nimetatakse diagonaalideks, seega on kabelaual 17 diagonaali. Kõige pikemat diagonaali, mis ühendab kahte nurgavälja, nimetatakse peateeks. See koosneb 10-st mänguväljast.
2.4 Kabelaud asetatakse mängijate vahele selliselt, et peatee algab vasakust alumisest nurgast. Seega esimene vasakpoolne alumine ruut on must.
2.5 Mängijate vahel olevat kabelauda võime jaotada järgnevalt:
2.5.1 Alus: mängijapoolne kabelaua külg, mis moodustab esimese rea.
2.5.2 Äärevertikaalid: kabelaua külgmised read (liinid).
2.5.3 Read: 5-st tumedast väljast koosnevad horisontaalsed liinid.
2.5.4 Kolonnid: 5-st tumedast väljast koosnevad vertikaalsed liinid.
2.6 Kabelaua tumedaid mänguvälju nummerdatakse kokkuleppeliselt 1-st 50-ni. Neid numbreid ei märgita kabelauale. Valgete poolt vaadatuna algab numeratsioon vasakust ülemisest tumedast mänguväljast ja liigub paremale rida rea järel ning lõpeb alumise rea viimase tumeda mänguväljaga.
Seega:
2.6.1 - viis tumedat mänguvälja alustel või viimastel ridadel omavad numbreid 1-st 5-ni ja 46-st 50-ni.
2.6.2 - viis tumedat vertikaalset äärevälja nummerdatakse vasakul 6-16-26-36-46 ja paremal 5-15-25-35-45.
2.6.3 - peatee otstes asuvad nurgaväljad on 5 ja 46.
2.7 Rahvusvahelises kabet mängitakse 20 valge (või heledaks värvitud) ja 20 musta (või tumedaks värvitud) kabendiga (kiviga).
2.8 Partii algul asetatakse kakskümmend musta kivi väljadele numbritega 1 kuni 20 ja kakskümmend valget kivi väljadele 31 kuni 50. Väljad numbritest 21 kuni 30 jäävad kasutamata, on seega vabad (tühjad). vt diagrammi
1 2 3 4 5
Kabe h40.png Kabe xt40.png Kabe h40.png Kabe xt40.png Kabe h40.png Kabe xt40.png Kabe h40.png Kabe xt40.png Kabe h40.png Kabe xt40.png 5
6 Kabe xt40.png Kabe h40.png Kabe xt40.png Kabe h40.png Kabe xt40.png Kabe h40.png Kabe xt40.png Kabe h40.png Kabe xt40.png Kabe h40.png
Kabe h40.png Kabe xt40.png Kabe h40.png Kabe xt40.png Kabe h40.png Kabe xt40.png Kabe h40.png Kabe xt40.png Kabe h40.png Kabe xt40.png 15
16 Kabe xt40.png Kabe h40.png Kabe xt40.png Kabe h40.png Kabe xt40.png Kabe h40.png Kabe xt40.png Kabe h40.png Kabe xt40.png Kabe h40.png
Kabe h40.png Kabe t40.png Kabe h40.png Kabe t40.png Kabe h40.png Kabe t40.png Kabe h40.png Kabe t40.png Kabe h40.png Kabe t40.png 25
26 Kabe t40.png Kabe h40.png Kabe t40.png Kabe h40.png Kabe t40.png Kabe h40.png Kabe t40.png Kabe h40.png Kabe t40.png Kabe h40.png
Kabe h40.png Kabe ot40.png Kabe h40.png Kabe ot40.png Kabe h40.png Kabe ot40.png Kabe h40.png Kabe ot40.png Kabe h40.png Kabe ot40.png 35
36 Kabe ot40.png Kabe h40.png Kabe ot40.png Kabe h40.png Kabe ot40.png Kabe h40.png Kabe ot40.png Kabe h40.png Kabe ot40.png Kabe h40.png
Kabe h40.png Kabe ot40.png Kabe h40.png Kabe ot40.png Kabe h40.png Kabe ot40.png Kabe h40.png Kabe ot40.png Kabe h40.png Kabe ot40.png 45
46 Kabe ot40.png Kabe h40.png Kabe ot40.png Kabe h40.png Kabe ot40.png Kabe h40.png Kabe ot40.png Kabe h40.png Kabe ot40.png Kabe h40.png
46 47 48 49 50


3. Kabendite käigud
3.1 Kabendid on kivid ja kabed.
3.2 Kivid ja kabeded on käimisviisid ja löömiskäigud erinevad. Kabendi liikumist ühelt väljalt teisele nimetatakse käiguks.
3.3 Esimese käigu teeb alati valgetega mängija. Mängijad sooritavad käike oma kabenditega kordamööda.
3.4 Käiku saab kiviga sooritada ainult edasisuunas (mööda diagonaali) järgmise rea tühjale väljale.
3.5 Kabeks saab kivi, kui ta jõuab vastase alusele st. ”viimasele reale”, mil temale asetatakse teine sama värvi kivi.
3.6 On soovitav, et selle operatsiooni (teise kiviga katmise ehk kroonimise) sooritab vastane. Vastasel juhul peab seda tegema mängija, kellele kuulub kabe. Kroonimata kabet loetakse ebakorrektseks.
3.7 Kabeks saanud kivi on loetakse säilitab kabe nimetuse isegi siis, kui ta on kroonimata. Mõlemal vastasel on õigus kabe kroonimiseks ka hiljem (vastustades artikli 5.4). Ilma kroonimata kabega käia ei tohi.
3.8 Tekkinud kabe saab käiguõiguse alles pärast vastase käiku.
3.9 Kabe võib liikuda edasi või tagasi mööda diagonaali, millel ta asub, järjestikulisi vabu välju.
Selgitus: kabel on õigus käia mööda kabelaua diagonaali igas suunas (nii edasi kui ka tagasi) ükskõik kui kaugele, kuid ta võib peatuda nagu kivigi, ainult teiste kabendite poolt hõivamata väljadel ega tohi hüpata üle oma kabendite.
3.10 Käik loetakse sooritatuks, kui mängija on pärast käigu tegemist eemaldanud käe kabendilt.
3.11 Kui mängija on käigul olles puudutanud mingit oma kabendit, millega ta saab käia, siis on ta kohustatud käima selle kabendiga.
3.12 Kui mängija puudutas kabendit või käigu ajal ei lasknud kabendit käest lahti, siis on ta kohustatud sellega käima valikuliselt sellisele väljale, kuhu see on võimalik.
3.13 Kui käigulolev mängija soovib kohendada ühte või mitut kabendit, siis peab ta sellest eelnevalt selgelt vastasele teatama “kohendan” (prantsuse keeles 'J'adoube', inglise keeles 'I adjust').
3.14 Teguviisi, kui mängija vastase käigul olles puudutab või kohendab ühte või mitut kabendit oma või vastase laagris, loetakse ebakorrektseks.
4. Kabendite löömine (löömiskäik)
4.1 Vastase kabendi löömine on kohustuslik ja seda saab teha nii edasi- kui ka tagasisuunas. Löömist loetakse järjekordseks käiguks. Ei saa lüüa iseenda kabendeid.
4.2 Kui kivi asub vastase kabendiga sama diagonaali kõrvalväljal ja vastase kabendi taga on tühi väli, siis peab ta üle vastase kabendi hüppama vabale väljale. See vastase kabend siis eemaldatakse laualt. Sellise operatsiooni sooritamist nimetataksegi löömiseks kiviga.
4.3 Kui kabe asub ühel ja samal diagonaalil vastase kabendiga, kas vahetult vastas või sellest eemal, ja selle vastase kabendi taga on üks või mitu vaba välja, siis peab ta hüppama üle vastase kabendi mistahes vabale väljale. Sellise operatsiooni sooritamist nimetatakse löömiseks kabega.
4.4 Löömine peab olema täpselt sooritatud ja teostatakse kindla korra järgi. Löömise selguse puudumine võrdub ebakorrektsusega, mida peab vastase nõudmisel parandama. Löömine loetakse sooritatuks peale löödud vastase kabendi(te) eemaldamist laualt. Kohustuslik on sooritada käik ning löödud kabendid eemaldada laualt ühe ja sama käega. Mõlema käe kasutamine on ebakorrektne ning vastase nõudmisel tuleb see parandada.
4.5 Kui kiviga löömise käigus pärast vastase kabendist ülehüppamist on lööja kivi veel vastase kabendi kõrval, mille taga on vaba väli, siis peab ta jätkama löömist, kuni seda võimalust jätkub. Niiviisi löödud vastase kabendid eemaldatakse seejärel kabelaualt nende löömise järjekorras alustades kas esimesest või viimasest löödud kabendist. Seda nimetatakse järjestikuseks kiviga võtmiseks.
4.6 Kui löömise käigus satub kabe uuesti ühele diagonaalile vastase kabendiga, mille taga on üks või mitu vaba välja, peab ta ka selle kabendi ära lööma. Jätkata tuleb löömist niikaua kuni võimalust on. Niiviisi löödud vastase kabendid eemaldatakse seejärel kabelaualt nende löömise järjekorras alustades kas esimesest või viimasest löödud kabendist. Seda nimetatakse järjestikuseks kabega võtmiseks.
4.7 Järjestikuse võtmise käigus on keelatud hüpata üle oma kabendite.
4.8 Löömise käigus on lubatud vabu välju ületada rohkem kui üks kord, kuid ei ole lubatud hüpata üle vastase ühe ja sama kabendi rohkem kui üks kord.
4.9 Löömist peab teostama korrektselt, puudutades iga kord lööva kabendiga vaba välja vastase kivi taga ning asetades kabendi pärast löögi sooritamist lõppväljale. Nende nõuete mittetäitmist loetakse ebakorrektseks käitumiseks.
4.10 Löömine loetakse lõpetatuks, kui mängija eemaldab käe lööki sooritavat kabendilt löögi käigus või selle lõpetamisel.
4.11 Löödud kabendid tuleb laualt eemaldada alles peale löögi sooritamist nende löömise või sellele vastupidises järjekorras ning järjest (ei tohi teha pausi). Kabendidte eemaldamist mingis muus järjekorras või korrapäratult loetakse ebakorrektseks ja vastasel on õigus nõuda selle parandamist.
4.12 Löödud kabendite eemaldamine laualt loetakse lõpetatuks, kui mängija eemaldas viimase löödud kabendi või arusaadavalt peatas laualt kabendite võtmise.
4.13 Suurima arvu kabendite löömine on kohustuslik. Selle reegli täitmisel ei oma kabe mingit erandit ega pane mängijale mingit lisanõuet. Sel puhul on kivi võrdne kabega.
4.14 Kui mängijal on võimalik valida mitme löögisuuna vahel, kus on võimalik lüüa võrdne arv vastase kabendeid, siis otsustab mängija ise, millise löögisuuna ta oma kivi või kabega valib.
4.15 Erinevalt punktist 3.5 ei muutu kivi, mis läbib löömise käigus viimase horisontaali, kabeks, vaid jätkab löömist kivina ja jääb kiviks ka pärast löömist.
4.16 Kui kivi lööb vastase ühe kivi, siis mängija võib sooritada löömist ka järjekorras: esmalt eemaldades vastase kivi ja siis sooritades hüppe.
5. Rikkumised
5.1 Kui mängu käigus avastatakse, et kabelaud oli algseisus valesti (vt. punkt 2.4), siis partii tühistatakse ja mängitakse uuesti.
5.2 Algseis (punkt 2.8) peab olema kontrollitud enne mängu algust. Iga rikkumine, mida märgatakse partii käigus, kuulub lahendamisele punkti 5.4 alusel.
5.3 Iga kabend, mis asub valgel väljal, on mitteaktiivne. Ta võib lülituda mängu vastavalt punktile 5.4.
5.4 Kui mängija on teinud mõne allloetletud eksimuse, on ainult tema vastasel õigus nõuda selle parandamist, või jätta see kehtima:
5.4.1 - on tehtud kaks käiku järjest;
5.4.2 - on tehtud reeglitele mittevastav käik kiviga või kabega;
5.4.3 - mängija puudutas mingit oma kabendit, aga käis teisega;
5.4.4 - mängija võttis käigu tagasi;
5.4.5 - mängija sooritas käigu vastase kabendiga;
5.4.6 - löömiskäigu asemel tehti teine käik;
5.4.7 - ilma põhjuseta eemaldati laualt oma või vastase kivi;
5.4.8 - löödi ära väiksem või suurem hulk kabendeid, kui oli võimalik;
5.4.9 - järjestikuse võtmise käigus tehti peatus (vaata 4.10);
5.4.10 - löödud kabendite ebaõige eemaldamine veel enne järjestikuse võtmise lõpetamist;
5.4.11 - pärast järjestikuse võtmise lõppu eemaldati laualt väiksem arv kabendeid, kui löödi;
5.4.12 - pärast löömist eemaldati kabendeid, mida ei löödud;
5.4.13 - kabendite eemaldamisel laualt tehti peatus;
5.4.14 - pärast löögi sooritamist eemaldati laualt üks või mitu oma kabendit;
5.4.15 - ülendati kivi kabeks ilma seda kroonimata;
5.4.16 - käidi kabega ilma seda kroonimata;
5.4.17 – kasutati kahte kätt käigu sooritamisel ja kivide laualt eemaldamisel;
5.5 Olukorrad kabelaual, mis on tekkinud mängijaist sõltumata, ei ole rikkumine.
5.6 Kui mängija keeldub reegleid täitmast, võib vastane nõuda nende järgimist.
5.7 Reegleid rikkunud või eeskirjadest mitte kinni pidanud mängija vastase vastukäik tähendab seda, et ta on tekkinud olukorraga nõus. Pärast oma käiku ei ole tal enam õigust nõuda vea parandamist.
5.8 Ei ole lubatud vea või eksimuse osaline parandamine.
6. Partii lõppemine viigiga
6.1 Partii loetakse lõppenuks viigiga, kui sama seis kordub kolmandat korda sama mängija käigul olles.
6.2 Kui mängijad 25 käigu jooksul tegid käike üksnes kabedega ega teinud ühtegi löömiskäiku.
6.3 Kui ühel mängijal jääb lauale kolm kabet, või kaks kabet ja kivi, või üks kabe ja kaks kivi vastase ühe kabe vastu, siis loetakse partii viigiks, kui kumbki mängija on teinud veel 16 käiku.
6.4 Lõppmängud kaks kabet, kabe ja kivi või kabe kabe vastu loetakse viigiks, kui mõlemad mängijad on teinud 5 käiku.
7. Partii tulemus
7.1 Partiis võib olla kahesugune tulemus:
7.1.1 Partii lõpeb ühe poole võiduga, ja järelikult teise poole kaotusega.
7.1.2 Partii lõpeb viigiga, kui kumbki pool ei suuda võita.
7.2 Partii loetakse mängijale võidetuks, kui vastane:
7.2.1 alistub kas siis põhjusega või ilma;
7.2.2 ei saa sooritada oma järjekordset käiku;
7.2.3 ei oma ühtegi kabendit;
7.2.4 keeldub täitmast võistlusreegleid.
7.3 Vastased lõpetavad partii viigiga:
7.3.1 vastastikkusel kokkuleppel;
7.3.2 reglemendis toodud punkti 6 alusel viigilise tulemuse kohta;
7.3.3 kui kumbki mängija ei suuda võita.
8. Partii üleskirjutamine
8.1Kuna kõik mänguväljad on tähistatud (punkt 2.6), siis on võimalik kõik käigud üles märkida ja taastada partii.
8.2 Partii ülesmärkimine toimub järgmiselt:
8.2.1 kõigepealt märgitakse käigu sooritanud kabendi algväli, seejärel väli, kuhu ta käis;
8.2.2 nende kahe arvu võib eraldada sidekriipsuga ( - ) lihtkäigu puhul;
8.2.3 nende kahe arvu võib eraldada ristikesega ( x ) löömiskäigu puhul.


9. Tingmärgid
9.1 Üleskirjutuse paremaks arusaamiseks kasutatakse järgmisi tingmärke:
9.1.1 lihtkäik: -
9.1.2 löömine: x
9.1.3 tugev käik: !
9.1.4 väga tugev käik: !!
9.1.5 nõrk käik: ?
9.1.6 väga nõrk käik: ??
9.1.7 näiliselt nõrk käik, mis on tegelikult tugev: ?!
9.1.8 näiliselt tugev käik, on tegelikult nõrk: !?
9.1.9 sunnitud käik, kuna kõik teised viivad kaotusele: *
9.1.10 partii võit: +
9.1.11 viik: =
9.1.12 pärast kombinatsiooni viimast käiku võidetud kivide arvu tähistamiseks: +1, +2 jne.
9.1.13 samuti kaotatud kivide arvu näitamiseks: -1, -2 jne.
9.1.14 märk: a.l. (ad libitum) tähendab löömist suvalises suunas sama tulemusega.
10. Ajakontroll
10.1 Võidakse kokku leppida, et kumbki mängija peab ettenähtud aja jooksul sooritama teatud arvu käike.
10.2 Sel juhul peavad mängijad:
10.2.1 kasutama selleks ettenähtud kelli;
10.2.2 märkima partiis üles kõik käigud.
10.3 Kokkulepe võib olla ka, et terve partii jaoks antakse ettenähtud aeg.
10.4 Viimasel juhul tuleb kasutada kelli, kuid partii ülesmärkimine ei ole kohustuslik.
10.5 Tingimused ja kellade kasutamise kord tuuakse reglemendis.
11. Mitmesugused mänguvormid
11.1 Kasutatakse mitmesuguseid mänguvorme
11.1.1 tavaline mäng laua taga kahe vastase vahel mõlema juuresolekul;
11.1.2 tavaline mäng laua taga, kus üks mängija mängib mitme vastasega samaaegselt (ehk simultaan);
11.1.3 partii kirja teel, kus vastased saadavad oma käigud posti teel;
11.1.4 partiis osaleb mängija, kes mängib pimesi (lauda kasutamata), kes märgib partiid üles või mitte, ja partner, kes kasutab kabelauda;
11.1.5 partii mängijaga, kes mängib pimesi, kes märgib partiid üles või mitte, ja tema vastu mängib mitu mängijat, kes kasutavad kabelauda;
11.1.6 partii kahe pimeda mängija vahel, kes kasutavad reljeefseid kabendeid ja kabelauda;
11.1.7 tavaline partii erineva tugevusega mängijate vahel, kus tugevam pool alustab partiid ühe või mitme vähemkiviga;
11.2 Nendel juhtudel, välja arvatud punkt 11.1.1, on vajalikud täiendavad eeskirjad.
11.3 Kui kasutatakse punktides 11.1.3 – 11.1.5 nimetatud mänguvorme, on kabelaud asetatud tinglikult mängijate vahele.
Personaalsed tööriistad