Erinevus lehekülje "Arengukava aastateks 2020–2024" redaktsioonide vahel

Allikas: Kabeliit
(Uus lehekülg: ''''Eesti Kabeliidu arengukava aastateks 2020-2024''' kinnitati 19.10.2019 __NOTOC__ ==1.Missioon== EKL missiooniks on ala populaarsuse tõus ja ala kandepinna laiendamine kõik...')
 
 
Rida 4: Rida 4:
  
 
EKL missiooniks on ala populaarsuse tõus ja ala kandepinna  laiendamine kõikidesse maakondadesse. EKL eesmärgiks on kabemängu abil arendada laste loogilist mõtlemist ning lähtuvalt oma  võimalustest aidata parimaid noori edu saavutamisel rahvusvahelisel areenil.
 
EKL missiooniks on ala populaarsuse tõus ja ala kandepinna  laiendamine kõikidesse maakondadesse. EKL eesmärgiks on kabemängu abil arendada laste loogilist mõtlemist ning lähtuvalt oma  võimalustest aidata parimaid noori edu saavutamisel rahvusvahelisel areenil.
 +
  
 
==2. Visioon==
 
==2. Visioon==
Rida 12: Rida 13:
  
 
Pikaajaliseks eesmärgiks on atraktiivselt korraldatud võistluste kaudu kabemängu harrastajate suurenemine ja olla Eestis harrastatavuselt silmapaistvamaid spordialaliite.<br>
 
Pikaajaliseks eesmärgiks on atraktiivselt korraldatud võistluste kaudu kabemängu harrastajate suurenemine ja olla Eestis harrastatavuselt silmapaistvamaid spordialaliite.<br>
 +
  
 
==3. Hetkeolukord==
 
==3. Hetkeolukord==
Rida 73: Rida 75:
 
*Rahaliste vahendite vähenemine – avaliku sektori toetuse vähenemine, erasektori toetuse vähesus.
 
*Rahaliste vahendite vähenemine – avaliku sektori toetuse vähenemine, erasektori toetuse vähesus.
 
*Rahvusvaheliste katuseorganisatsioonide vahelised konfliktid (FMJD ja IDF vahel) ning selle negatiivne mõju kabe mainele.
 
*Rahvusvaheliste katuseorganisatsioonide vahelised konfliktid (FMJD ja IDF vahel) ning selle negatiivne mõju kabe mainele.
 +
  
 
==4. Strateegilised eesmärgid ja tegevused==
 
==4. Strateegilised eesmärgid ja tegevused==
Rida 115: Rida 118:
 
4.6.3. Uute võistlussarjade loomine.<br>
 
4.6.3. Uute võistlussarjade loomine.<br>
 
4.6.4. Spordipoliitikaga kursis olemine, koolitustel osalemine.<br>
 
4.6.4. Spordipoliitikaga kursis olemine, koolitustel osalemine.<br>
 +
  
 
==5. Tegevuskava 2020 – 2024 ==
 
==5. Tegevuskava 2020 – 2024 ==

Viimane redaktsioon: 24. oktoober 2019, kell 19:05

Eesti Kabeliidu arengukava aastateks 2020-2024 kinnitati 19.10.2019

[redigeeri] 1.Missioon

EKL missiooniks on ala populaarsuse tõus ja ala kandepinna laiendamine kõikidesse maakondadesse. EKL eesmärgiks on kabemängu abil arendada laste loogilist mõtlemist ning lähtuvalt oma võimalustest aidata parimaid noori edu saavutamisel rahvusvahelisel areenil.


[redigeeri] 2. Visioon

EKL teeb koostööd Eesti Olümpiakomitee, kohalike omavalitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, aktiivseks osalemiseks erinevate projektidega Eesti spordielus.

Eesmärgiks on tuua Eestisse vähemalt üks tiitlivõistlus iga kolme aasta tagant, tagades sellega Eesti mängijatele paremad võimalused tiitlivõistlustel osalemiseks.

Pikaajaliseks eesmärgiks on atraktiivselt korraldatud võistluste kaudu kabemängu harrastajate suurenemine ja olla Eestis harrastatavuselt silmapaistvamaid spordialaliite.


[redigeeri] 3. Hetkeolukord

  • EKL liikmeks on 17 klubi ja spordiliitu.
  • Eesti Spordiregistri andmetel on kabes 2018. aasta lõpu seisuga 274 täiskasvanut ja 284 noort harrastajat ning 8 litsenseeritut treenerit.
  • EKLi poolt on atesteeritud 10 kabekohtunikku.
  • EKL juhatus juhindub põhitegevuse põhikirjalistest eesmärkidest.
  • Peamine tegevus, mida finantseeritakse EKL eelarvest on Eesti meistrivõistluste korraldamine. Meistrivõistlusi korraldatakse kuni 8-, 10-, 13-, 16- ja 19- aastastele noormeestele ja neidudele ning meestele ja naistele nii rahvusvahelises kui ka vene kabes nii individuaal- kui võistkondlikus arvestuses. Täiskasvanutele peetakse mõlemas mänguliigis Eesti meistrivõistlusi ka kiir- ja välkkabes. Eraldi meistrivõistlusi korraldatakse veteranidele ning brasiilia kabes meistrivõistlusi. (2018. aastal toimus 34 Eesti meistrivõistlust erinevates vanuserühmades ja kabeliikides).
  • Kabet finantseeritakse peamiselt riiklikest või munitsipaalvahenditest ja suuremas osas noortega tegelemiseks. Rahvusvaheliste võistluste korraldamisel õnnestub kaasata ka vähesel määral erasektori toetust.
  • Osaliselt puuduvad maakondlikud kabekeskused.
  • Toimuvad kabetreenerite ja kohtunike koolitused ning viiakse läbi kutseeksamid.
  • Toimub mängijate reitingute ja järkude arvestamine.
  • EKL uudistetoimetus avaldab uudiseid (Eesti ja rahvusvaheliste meistrivõistluste tulemusi) sotsiaalmeedias ning kabeuudiste veebilehel ning edastatakse Eesti meediaväljaannetele.
  • Eesti mängijad osalevad igal aastal Euroopa ja Maailma meistrivõistlustel.
  • Eesti on esindatud Euroopa ja Maailma Kabeföderatsiooni juhatustes ning komisjonides.

[redigeeri] 3.1. Meie tugevused

  • Kabe harrastamine ei nõua suuri kulutusi.
  • Mitmekesine ja tihe võistluskalender.
  • Tipptasemel rahvusvaheliste turniiride korraldamise kompetents.
  • Kabet saab mängida kõrge vanuseni.
  • Õppimiseks ja treenimiseks on palju IT-lahendusi.
  • Tiitlivõistlustelt on noored saanud mitmeid medaleid.
  • Võistlustel saab osaleda interneti vahendusel.
  • Kabe on meedias hästi kajastatud.

[redigeeri] 3.2. Meie nõrkused

  • Spordiregistri andmetel on kabe harrastajate arv vähenenud.
  • Kaadri vananemine ning kohalike aktivistide vähesus.
  • Vanemad kabetajad ei võta ühiskonnas aktiivsemat rolli noorte arendamisel. Vähe on treenereid ja puudub treenerite järelkasv – meie vähestest treeneritest on peaaegu pooled jõudnud/jõudmas pensioniikka.
  • Riiklik finantseerimine on vähenenud. Kabe ei ole olümpiaala ja seetõttu on toetus väiksem. Kõik kabele eraldatavad rahade on sihtotstarbelised. Organisatsioon tegutseb peamiselt vabatahtlikkuse tasemel. Täiskasvanute toetamiseks ei piisa riiklikult alaliidule eraldatud vahendeid.
  • Treenerite töö tasustamine riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil on ebapiisav ning puuduvad sotsiaalsed garantiid tulevikuks.
  • Rahvusvahelises konkurentsis on Eestis vähe tippmängijaid. Kabe nõuab suurt vaimset pingutust ning tippu jõuab vaid mõni mängija aastakümnete jooksul. Tippmängijatele puudub riiklik toetus.
  • Paljudes maakondades puudub noortespordi/kabealane tegevus.
  • Noorte vähesus vanemates vanuseklassides – ei saa korraga pidada erinevate vanuseklasside meistrivõistlusi, sest samad noored osalevad erinevate vanuseklasside võistlustel.
  • Suur noorte väljalangevus – väga paljud noored lõpetavad täiskasvanuks saades kabega aktiivse tegelemise.
  • Kabekohtunike vähesus, noori ei lisandu.
  • Kabe kui spordiala vähene atraktiivsus laiema avalikkuse ja toetajate silmis.
  • Uudistetoimetuse töö - pressiteadete väljastamine on kaootiline.

[redigeeri] 3.3. Võimalused

  • Maineüritused – hästi korraldatud võistlus on parim reklaamivõimalus kabele ja toetajatele ning mõjusaim viis ennast üldsusele tutvustada.
  • Talendikate noorte leidmine ja ala juures hoidmine.
  • Koolides kabehuvi suurendamine - Vint.ee turniiride kasutamine kabe populaarsuse tõstmiseks.
  • Korraldada rohkem koolitusi treeneritele ning viia läbi koolitusi koolide ja lasteaedade õpetajatele.
  • Vanemad kabetajad võtavad aktiivsema rolli noortetöös.
  • Ääremaadel/maakondades alustavate treenerite toetamise võimaluste välja töötamine.
  • Kabe kajastatavuse laiendamine.
  • Aktiivsem koostöö kohalike omavalitsuste, koolide ja lasteaedadega.
  • Koostöö teiste riikide alaliitudega sportlaste, sh tippsportlaste ettevalmistamisel.
  • Sponsorite toetused.
  • Hea klubidevaheline koostöö. Üksteist toetavad ja soosivad inimsuhted.
  • Uute klubide/keskuste teke.

[redigeeri] 3.4. Ohud

  • Laste sündimuse vähenemine, spordialade valiku paljusus.
  • Eesti spordisüsteem tingib spordialade vahel tugeva konkurentsi.
  • Palju spordialasid ja uute spordialade lisandumine – andekate sportlaste pärast tekib alade vahel konkurents.
  • EKL rahastus on projektipõhine. Tiitlivõistlustele sõitjad peavad ise kandma kulud.
  • Eestvedajaid ja treenereid on vähe, andekad noored jäävad avastamata ning kabe jääb vaid hobispordiks.
  • Rahaliste vahendite vähenemine – avaliku sektori toetuse vähenemine, erasektori toetuse vähesus.
  • Rahvusvaheliste katuseorganisatsioonide vahelised konfliktid (FMJD ja IDF vahel) ning selle negatiivne mõju kabe mainele.


[redigeeri] 4. Strateegilised eesmärgid ja tegevused

4.1. Noored – kabet harrastavate noorte hulga suurendamine, talentide otsing, ettevalmistuse tõhustamine. Koolides, noortekeskustes kabehuvi suurendamine.
4.1.1. Arendada koostööd Eesti Koolispordi Liiduga koolidevaheliste võistluste ja teiste projektide väljatöötamiseks, et tekitada kooliõpilastes suuremat huvi kabespordi vastu.
4.1.2. Kodu, kooli, klubide ja alaliidu suurem koostöö noorte kaasamisel ja hoidmisel kabe juures.
4.1.3. Kabega tegeldakse vähemalt viies erinevas keskuses - tegutsevad noorte treeningrühmad, mida juhivad kvalifitseeritud (vähemalt V kategooriat omavad) treenerid.
4.1.4. Iga-aastane noorte kabelaager, mille korraldamisse kaasatakse tippmängijaid.
4.1.5. Kohalikele entusiastidele ning (kehalise kasvatuse, pikapäevarühma-) õpetajatele ning lasteaedade õpetajatele orienteeritud koolitusformaadi väljatöötamine ja koolituste läbiviimine.

4.2. Harrastajate hulga suurendamine.
4.2.1. Kandepind – harrastuskabetajate ja klubide kasv; vabatahtlike kaasatuse suurenemine (klubid, alaliidu võistlused); ala kajastatavuse suurenemine; koostöös kohalike omavalitsustega kabe kui arendava spordiala suurema populaarsuse saavutamine.
4.2.2. Igas Eesti maakonnas on olemas vähemalt üks kabesporti arendav klubi või keskus.
4.2.3. Arvamusliidrite ja kõneisikute kaasamine piirkondlike keskuste tegevusse (koolitused, autasustamised, võistluste avamised).
4.2.4. Osutada abi uute klubide moodustamisel ja EKL liikmeks astumisel.

4.3. Uute treenerite ja kohtunike koolitamine ja kaasamine.
Treenerite ja taustajõudude koolitamine ning motiveerimine (liikmesklubide tegevuste järjepidev toetamine, motiveerimine ja koostöö).
4.3.1. Treenerite koolitussüsteemi väljatöötamine ning selle alusel treenerite süsteemse koolituse ja atesteerimise korraldamine, juhindudes Eesti Olümpiakomitee suunistest.
4.3.2. Erialaste õppematerjalide väljatöötamise korraldamine.
4.3.3. Välismaiste tipptreenerite kaasamine koolitusprotsessi.
4.3.4. Kabekohtunike koolituste läbiviimise ja litsentseerimise jätkamine.
4.3.5. Koolitusprogrammide ja -seminaride korraldamine, liikmete ja koostööpartnerite erialaste kompetentside suurendamiseks ning motiveerimiseks (liikmesklubide tegevuste järjepidev toetamine, motiveerimine ja koostöö). Treenerite seminar üks kord aastas, tasemekoolitused üks kord aastas, kohtunike, võistluste korraldajate ja abipersonali koolitusseminar.

4.4. Rahastamine, lisafinantsvahendite leidmine
4.4.1. Tõhustada jõuliselt tegevust toetajate ja sponsorite leidmisel. Erasektori toetuse osakaalu suurenemine eelarves.
4.4.2. Koostööpartnerite segmenteerimine ja kirjeldamine (EKL peasponsor, Eesti koondise peasponsor jne).
4.4.3. Eesti meistrivõistlustele eraldi sponsori leidmine, misjärel kannaksid need MV-d sponsori nime.

4.5. Meedia, turundus
4.5.1. Meediakajastuse parandamine ning sotsiaalmeedia võimaluste senisest parem kasutus.
4.5.2. Koostöö maakonnalehtedega.
4.5.3. Kodulehel ja FB-s pidevalt ajakohastatud info kättesaadavus.
4.5.4. Fotopanga loomine.
4.5.5. EKL turundusstrateegia väljatöötamine, mis on suunatud kabe tutvustamisele/ populariseerimisele ning sponsorväljundite pakkumisele.
4.5.6. Rahvusvahelise tiitlivõistluse toomine Eestisse.
4.5.7. Eesti kabesportlaste edukas esinemine rahvusvahelisel areenil ja medalite võitmine tiitlivõistlustel.

4.6. Organisatsioon
4.6.1. EKL tegevuse juhtimine lähtuvalt põhikirjalistest eesmärkidest ja arengukavast.
4.6.2. Koostöö klubidega, eriti väljaspool Tallinna.
4.6.3. Uute võistlussarjade loomine.
4.6.4. Spordipoliitikaga kursis olemine, koolitustel osalemine.


[redigeeri] 5. Tegevuskava 2020 – 2024

  • Treenerite koolituskava välja töötamine ja treenerite koolituse korraldamine 1 x aastas
  • Abitreenerite õpiku koostamine. Huvi korral aitame koolides kabetunde korraldada.
  • Rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldamine Eestis 2020
    • Euroopa Noorte MV Tallinnas
    • Euroopa MV 64r
  • Tiitlivõistlusteks valmistuvatele noortele iga-aastaste treeninglaagrite korraldamine. Eesmärgiga uue kabetajate põlvkonna kasvatamine.
  • Noorte motiveerimiseks järgunormide ja reitingusüsteemi läbi vaatamine ning vajadusel muutmine.
  • Kabe kandepinna laiendamine 2024
    • Aktiivsem töö haridusasutustega (venekeelsed, lasteaiad)
    • Vint.ee keskkonnas toimuva Mõttespordi Olümpiaadi kasutamine kabe vastu huvi tundvate koolide ja mängijate kokku viimisel
  • Vastavalt kohtunike litsentsinõuetele on litsentseeritud kohtunikud vähemalt korra aastas EKL võistlustel kohtunikeks.
  • Meedia kajastuse korrastamine (Pressiteadete jaoks fotopanga loomine).



Käesolev arengukava on koostatud viieks aastaks. Peale iga lõppenud aastat antakse hinnang Liidu tegevusele ning vastavalt vajadusele viiakse arengukavasse sisse muudatused.

Personaalsed tööriistad