Eesti Kabeliidu 2009. aasta üldkoosolek

Allikas: Kabeliit
Redaktsioon seisuga 18. detsember 2014, kell 09:10 kasutajalt Taivo (arutelu | kaastöö)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Eesti Kabeliidu üldkoosolek kolmapäeval, 25. veebruaril 2009

Algus on välja kuulutatud kell 16. Osavõtjate registreerimine kestab umbes veerand tundi kauem. Lühidalt arutatakse, millest alustada. Selgub, et enne kvoorumi kontrolli ja mandaatide väljajagamist ei saa midagi muud teha. Kvoorum on olemas.

Osavõtjad, nende lühendid ja nende esindatavad klubid: Gert Elmaste (GE, Viljandi Kabeklubi), Aare Harak (AH), Urmo Ilves (UI, Into ja Järvamaa Kabeklubi), Heinar Jahu (HJ), Lehti Kohala (LK), Algo Laidvee (AL, Tartumaa Kabeklubi), Viktoria Lehtmets (VLm, Remii, Saue Male-Kabeklubi, Tallinna Maleklubi, Tamka), Villem Lüüs (VL), Marten Meikop (MM), Urmas Minn (Rapla Maakonna Spordiliit), Janek Mäggi (JM, Saaremaa Kabeklubi), Irma Nahkor (IN, Lasnamäe Male-Kabeklubi), Vassili Patskun (Maardu Kabeklubi), Uno Plakk (UP, Jõgeva Kabeklubi), Helina Rajasalu, Taivo Rist (TR, Hiiumaa Kabeklubi), Diana Romanenkova, Argo Unnuk (AUn), Arno Uutma (AUu), Kadi Veski (KV), Piret Viirma (PV) ja Raido Värik (RV, Nõmme Kabeklubi).

Tekib probleem, kes esindab Pärnumaad. EKL liige on Pärnumaa Spordiliit. Sisuliselt juhib Pärnumaa kabeelu Arvi Tamm. Pärnumaa Spordiliit volitas oma esindajaks Arvi Tamme, kes aga haigestus ega saanud tulla. Ta volitas enda asemel klubi esindama UI, seevastu Pärnumaa Spordiliit andis uue volituse VLm-le. Lühikese arupidamise järel otsustatakse, et kuna pole selge, kes Pärnumaad esindab, siis Pärnumaal esindajat ei olegi. Ülejäänud 15 klubi on kõik esindatud.

UI: Mis ajast Tallinna Maleklubi on EKL liige? Mitu kabetajat seal on ka? (Sõnavõtu mõte on selles, et maleklubi on fiktiivne liige, et anda VLm-le täiendav hääl.)

VLm: Tallinna Maleklubi on EKL liige tänavu jaanuarist.

UI: Kas see pole imelik, et maleklubil, kus pole ühtki kabetajat, on sama palju hääli kui suurimal klubil?

VL: Kas sa pole aru saanud demokraatliku hääletamise põhimõttest, et igal klubil on 1 hääl?

UI: Aga Nõmmel on kakssada liiget!

VL: See on vale. Nõmmel võib olla kõige rohkem viiskümmend liiget.

UI tunnistab, et kakssada on mitte liikmete, vaid võistlemas ja harjutamas käijate arv.

Protokollima valitakse traditsiooniliselt TR, ühel häälel.

Päevakord kinnitatakse sellisena, nagu välja kuulutatud, ühel häälel.

GE: Tahan diktofoni kasutada, muidu tekib vaidlusi selle üle, mida koosolekul on räägitud.

TR: Mulle meeldiks see.

Ka keegi teine ei ole vastu.

Juhatuse aruanne

JM: Annan juhatuse tegevuse aruande. Printisin välja PowerPointi slaidid, saate kõik, ja sülearvutist näete esitlust.

TR: Lõpuks ometi saame juhatuse aastaaruande! Viis aastat oled sa seda ainult lubanud!

JM: Päris nii hull see asi ei ole.

TR: Õigus, alati ei ole sa isegi lubanud.

JM: Saime Euroopa Kabekonföderatsiooni (EKK) peakorteri Tallinnasse. Piltlikult öeldes on Eesti Euroopa kabe pealinn kuni aastani 2011. Suur-suur tänu Lehtile, kes tegi lobi. Ta nägi õigesti ette, mis juhtub: me saime märkimisväärse avaliku sektori toe. Hääletus oli 17:1 või 17:2 ning see oli tunnustus EKL pikaajalisele heale tööle ja Tallinna turniiri heale kuvandile sportlaste hulgas. Seetõttu saime Euroopa meistrivõistlused 2008 Tallinnasse ja need õnnestusid väga hästi. Holland näiteks teatas, et ei ole võimeline võtma naisi, ehkki Hollandis on naiste kabe kõval järjel.

Peakorteri tulekuga saime erakordselt suure toetuse kultuuriministeeriumilt ja Tallinna linnavalitsuselt. Teatasime neile enne, et oleme nõus raha taotlema ainult siis, kui saame 1 töökoha luua. Siim Sukles (SS) ütles korduvalt, et ei usu raha eraldamisse enne, kui see on tehtud. Maletajad näiteks ei saanud kultuuriministeeriumi toetust, meie saime 450 tuhat. Me kasutasime seda raha väga kuluefektiivselt. Tegime visuaalselt õnnestunud EKK kodulehekülje. Tallinna valitsus eraldas 70 tuhat ja linnapea toetus oli väga tugev. Pidin tegema päris palju eritöid ja lobi, muuhulgas osalema Keskerakonna majanduskonverentsil Saaremaal. Tänavu saime majanduskeskkonnast tulenevalt küll poole vähem, 200 tuhat. Internetisaiti saame veel arendada ja teha selle interaktiivseks. See on Eesti kabe nägu Euroopas.

EKK peakorteri tulekuga saime meediasse, sellest rääkisid “Aktuaalne kaamera”, “Eesti Ekspress”, “Eesti Päevaleht” ja “Postimees”. Minuga on tehtud intervjuusid ja avaldasin “Postimehes” esimese kabeessee. Kõige veidramad esinemised olid ajakirjas “Pere ja Kodu” ning laste telesaates “Saame kokku Tomi juures”. Kabe on muutunud meedias atraktiivseks. Kalle Muuli ja Urmo Soonvald käisid isiklikult oma lastele Lehtilt kabenuppe ostmas.

Meie juhtorganite koosseis on samuti õige olnud. Paljude alaliitude juhtidele on meedia kinni, sest neid juhivad politiseerunud või vähetuntud tegelased. Mina helistasin Edgar Savisaarele (ES) ja ta kutsus mind minu sünnipäeval kohtuma. Ma mõtlesin, et see oli juhus, aga ta kinkis mulle lilli ja rääkis, et oli mind kümme aastat tagasi Ain Hansschmidti juures kohanud. Ma rääkisin poolteist tundi, kuidas kabe elab, ja ES käskis mul kirjutada tšekk poolele miljonile. Lõpuks saimegi selle raha. Radisson tegi meile majutuse osas umbes 200 tuhat krooni allahindlust. Oleme tänu võlgu ES-le, Jüri Rattale (JR), Laine Jänesele (LJ), SS-ile ja Mart Siimannile (MS). Meie edu pant on olnud Eesti kabe üldine sisekonfliktide vältimine.

Taivo alati küsib, kui palju ma isiklikku raha panin. Üle-eelmisel aastal 17 tuhat ja eelmisel 11 tuhat. Valdo Randpere (VR) andis raha seetõttu, et ma korraldasin Kaia Kanepi pressiürituse; ta on Kaia Kanepi mänedžer. Mullu oli EKK eelarve kaks korda suurem kui FMJD eelarve.

Tegin pakkumise tulla Eesti Kabeklubi presidendiks Juhan Partsile, JR-ile, VP-le ja Andres Järvingule. Talle kuulub 25% Tallinna Kaubamajast ja Selverist. Nad ütlesid, et kabe on nende silmis oluliselt populaarsem ja meedias nähtavam kui male. Kõik keeldusid, sest kartsid, et ei suuda pühenduda. Me oleme ka poliitiliselt tasakaalustatud. LJ, MS ja JR avaldasid “Eesti Ekspressis” eesti kabele toetust ja “Eesti Ekspress” ütles, et sellist üksmeelt pole nende seas veel nähtud. MS-il on alati tunne, et kui Eesti olümpiamängudelt medalit ei saa, siis ta peab end põlema panema. Tallinna eelis teiste linnade ees on selles, et meie kulud on väiksemad ja rohkem inimesi saab osaleda. EKK on Tallinnas vähemalt 2011. aastani; siis tulevad uued valimised. Tänavu on miljonit eelarvesse väga raske kokku saada, aga president peab seda püüdma. Raha pean küsima mina, sest mõnda tundmatut ei võta LJ ja SS jutule.

Juhatuse töö peab olema vabatahtlik. Lauri Lepik, Andres Onemar ja Arvo Külvet ei kandideeri, nii et juhatuses on vakantseid kohti ja võimalus uueneda. Vanasti oli palju paiku, kus võistlusi korraldada: Elva, Viljandi jne. Vahepeal, 90-ndatel vajus olukord ära, sest ei olnud indu, aga nüüd on tulnud juurde innukaid noori. EKL peab tuginema innukatele ja rahaliselt edukatele klubidele. Meil on olnud õnne rahastada paljusid üritusi avaliku sektori rahaga, aga see õnn võib pöörduda. Meie eesmärk on, et kabe peab olema populaarsem kui suusatamine, malest on vähe. Selleks tuleb maksimaalselt ära kasutada EKK-d. See on ainus argument, miks meid teistest aladest rohkem toetada. Ma olen isegi malele teinud lobitööd, Hendrik Olde ja Priit Leito võivad kinnitada.

Me peame järjepidevalt korraldama rahvusvahelisi turniire. See tagab taotluste ja rahaeralduste järjepidevuse, sest kabeliidu tegevus on projektipõhine ja selliseks see mõneks ajaks ka jääb. EKK peakorter on oluline argument sponsorite kaasamisel. Sponsoreid tuleb otsida ühiselt sõprade ja vaenlaste seast.

Meil on palju võistlusi Tallinnas. Teistes riikides on võistlused harilikult pealinnast väljas, mis toob kaasa suuri kulusid ning võistlejad kurdavad, et pealinna üldse ei näegi. Traditsioone tuleb jätkata, Tallinna ja Rüütsalu turniir peavad jätkuma. Kahjuks suurturniiri tänavu Eestisse ei tule.

RV tänab Viktoriat ja Janekit peakorteri eest. Siit on hea edasi minna.

UI: Spordialaliidud peaksid olema kadedad. Me saime 1,4 miljonit. Aga piltlikult öeldes oleme hüpanud esimeselt tasemelt kohe kolmandale. Kuidas on kabe kandepind laienenud?

JM: Sageli olen ise arveid maksnud, sest Lehti helistab, et on vaja ja vahel on lihtsam ise maksta kui sponsorraha välja ajada. Me peame SS-ile aru andma, kuidas me oleme raha kulutanud.

UI: Ma küsisin, kuidas see eesti kabe kandepinda laiendab.

JM: Ma rääkisin sellest oma tutvusringkonna põhjal Kalle Muuli ja Urmas Soonvalla näitel. Olen oma paarikümnes intervjuus kabest rääkinud.

UI: Meil oli rahaliselt üliedukas aasta, aga ometi lõpetasime rahaliselt miinuses. Kabetajaid me suurvõistlustele ei saatnud. Vinti ei toetanud. Noorte kabelaagreid ei korraldanud.

JM: Eelmisel koosolekul valiti mind tagasi ja selle taga võis olla hirm, et rohkem raha ei tule.

UI: Nii et lõppkokkuvõttes tegime endale 1,4 miljoni krooni eest reklaami?

GE: Aga täna oleme siin EKL asja ajamas, mitte EKK-i. Mina pole aru saanud, mida te olete väljaspool Tallinna teinud. Viie aasta jooksul pole Viljandi saanud ainsatki rahaülekannet. 2007 korraldasime üle 30 ja 2008 üle 20 võistluse. Noortevõistlustel oli üle saja osaleja. Listis esitasin küsimuse, millele pole keegi siiamaale vastanud. Mullu leppisime kokku, et tegevusaruanne kinnitatakse hiljem. Kes kinnitas 2007. aasta tegevusaruande? Viljandi klubile pole seda saadetud ja me ei tea, kas see üldse kinnitatud on.

VLm: Kinnitati 2008. aasta suvel. Kes olid kohal, need kinnitasidki.

GE: Mina hindasin väga LL-i, kel võib-olla ei jäänud kabe jaoks rohkem aega, ja ma hindan, et te olete avaliku sektori raha kaasanud, aga meie majandusaasta aruandes pole kusagil kirjas, kui palju raha on tulnud avalikult ja kui palju erasektorilt. Meil peaks olema tegevjuht, kellele makstakse palka, kellel on kohustused ja kellelt saab nende täitmist nõuda. Eelmisel korral leppisime kokku, et meil ei ole ainsatki palgalist töötajat. Täna näen aruandes ikka sotsiaalmaksu, nii et keegi ikka töötab.

JM: Inimese palkamine oli SS-ilt raha saamise eeltingimus. Sotsiaalmaks arvestatakse ka kohtunike tasudelt ja auhindadelt.

GE: Kas töötaja palkamiseks korraldati konkurss? (Ei vastata.)

JM: Erasektorilt on raha tulnud üsna vähe. Peamiselt on see tulnud allahindluste abil. Näiteks Radisson tegi meile sportlaste majutamisel paarsada tuhat krooni hinnaalandust. Seda tüüpi sponsorlust me erasektorilt saamegi.

HJ: Sponsorite saamisel on suur tähtsus sellel, et potentsiaalne sponsor on alaga tuttav. Olen kaks korda küsinud kabeliidult, kes on Eesti aasta parimad kabetajad, aga mulle pole vastatud.

JM: Seda pole määratud. Selle otsustamine on juhatuse pädevuses. Juhatus võib seda kasvõi täna otsustada.

HJ: Tänan.

Juhatuse tegevuse aruanne kinnitatakse ühel häälel.

Majandusaasta aruanne

GE: Kes on EKL palgalised töötajad? Kas on määratud nende kohustused ja tööjuhend? Siis saab nõuda nende täitmist ja kui pole täidetud, saab lahti lasta.

JM: EKL palgal polegi kedagi. Oleme maksnud inimestele konkreetsete tegevuste eest, näiteks kohtunikele. Alaliselt palgal pole küll keegi.

TR: Viktoria on küll palgal ja mitte osakohaga, vaid ikka täiskohaga.

VL: VLm ei ole EKL, vaid EKK palgal.

VLm: Revisjonikomisjon käis dokumentidega tutvumas ja tahtis dokumente kaasa viia, aga ma ei andnud.

JM: Ei ole hea tava anda dokumente majast välja.

TR: Praegu pole ka dokumendid kabeliidus. Kogu aeg on majast väljas. Tutvusime nendega Viktoria teises töökohas Tehnikakõrgkoolis.

GE: Me peame kindlaks tegema, kus kabeliit üldse asub. Võib-olla asubki Tehnikakõrgkoolis? Kabeliidu saidil pole EKL kontaktandmeid.

VL: On küll, tiitelandmetes.

GE: Kusagil pole ka kabeliidu meiliaadressi. Pole aadressi kabeliit@... Kui kabelisti kirjutada, siis sealt vastust ei saa.

TR: Revisjonikomisjon tutvus kabeliidu raamatupidamise dokumentidega. See on väga segane ja sellest on peaaegu võimatu aru saada. Kõigepealt ei ole see tehtud raamatupidamisprogrammiga. Ei ole ka muid arveraamatuid, pearaamatut näiteks. Ainult kari sissetuleku- ja väljaminekuordereid ning pangaväljavõtte. Umbes pooltel neist pole mitte kellegi allkirja, pitsatit ega viseeringut. Olukorda raskendab see, et EKL ja EKK sissetulekud laekuvad samale arvele ja väljaminekud tehakse ka samalt arvelt. EKK pangaarve on küll olemas, aga seda ei kasutata. Arvetele ei ole üldjuhul juurde kirjutatud, millised neist on tehtud EKL ja millised EKK nimel. Sama kehtib laekumiste kohta. EKL eelarve on küll kõigi aegade suurim, aga see tuleb osalt sellest, et vähemalt poole summast moodustavad EKK laekumised ja kulutused. Kui need maha arvata, oleks EKL eelarve poole väiksem. EKK jaoks laekuvaid summasid ei tohi EKL huvides kasutada.

JM: Sponsorid ei taha anda raha EKK-ile, sest arvavad, et seda kulutatakse mingite Prantsuse võistluste peale. EKK üritustele, näiteks Euroopa meistrivõistlustele on lihtsam raha saada EKL arve kaudu.

TR: Lühikese aja, ühe õhtupoolikuga polnud võimalik teha isegi pistelist kontrolli, kas mingi konkreetse sihtotstarbelise laekumise rahad on õigesti kulutatud. Hulk pisikesi arveid on küll, aga kui need kokku lüüa, võib-olla tuleb kusagilt välja saja tuhande kroonine auk? Seda ei saa revisjonikomisjon välistada. Noortespordile tehtud kuludokumendid näivad suurelt osalt puudu olevat. Ühekski projektiks eraldatud raha ega ühegi sponsorsumma kohta ei saa väita, et kogu raha on otstarbekalt kasutatud.

JM: Raamatupidamise süsteeme on mitmesuguseid ja missugust nendest kasutada, seda otsustab juhatus. Meie meelest on praegune raamatupidamine heade tavadega kooskõlas. Kas sa avastasid mingeid konkreetseid rikkumisi?

TR: Raamatupidamise üldise segasuse tõttu ei suutnud me ühtki rikkumist avastada. Pole välistatud, et neid polegi. Arvestades kõike eelpooltoodut, teeb revisjonikomisjon ettepaneku majandusaasta aruannet mitte kinnitada. Meil on õigus seda teha juunikuuni. Revisjonikomisjon soovib dokumentidega tutvumiseks rohkem aega.

JM: Mida teised revisjonikomisjoni liikmed sellest arvavad?

TR: Rääkisin sellest Merike Värikuga ja meie seisukoht on ühine. Esiteks peaks raamatupidamine olema palju läbipaistvam, teiseks tuleks EKK raha liigutamiseks kasutada EKK arvet. Praegu ei saa aru isegi sellest, kas VLm on EKL või EKK palgal, sest palka makstakse EKL arvelt.

JM: Kui ühtki rikkumist pole avastatud, siis on ju korras. Teen ettepaneku hääletada EKL majandusaasta aruande kinnitamist.

VR: Kuidas nii, kui revisjonikomisjon soovitas mitte kinnitada?

TR: Päevakord, mille me kinnitasime, näeb ette hääletada. Tuleb hääletada, aga revisjonikomisjon soovitab mitte kinnitada.

Hääletatakse. 10 poolt, 5 vastu. Majandusaasta aruanne on kinnitatud.

GE: Palun protokollida, et ma hääletasin vastu. Ma ei taha, et mind hakatakse süüdistama, kui mingi suurem jama tuleb.

RV: Teen ettepaneku muuta põhikirja. Üldkoosolekul on selleks õigus. Praegu on põhikirjast palju asju puudu, näiteks on määratlemata EKL eesmärk.

VL, IN: Nii seda asja ei aeta.

VL: Põhikirja järgi peab üldkoosolek tulema kokku 2 korda aastas. Poole aasta pärast võime need otsused teha, aga need peavad tükk aega varem olema klubidele tutvumiseks saadetud.

GE: Tahan vaheaega, et tutvuda juhatuse koosolekute protokollidega.

LK: Iga tund, mille me siin oleme, maksab kabeliidule 100 krooni.

UI: Seame juhatuse liikmekandidaadid üles, siis teeme 5 minutit vahet.

JM: Nõus.

VL: Enne tuleb otsustada, kui mitu liiget valitakse. See pole põhikirjas üheselt määratud.

UP: President on automaatselt liige.

UI: Teen ettepaneku, et president jääks edaspidi auliikmeks. Ta võiks olla selline maskott, kes kabeliidu igapäevases juhtimises ei osaleks, aga kelle allkiri kabeliidu dokumentidel annaks mõjuvõimu.

JM, VL: See nõuab põhikirja muutmist.

RV: Miks me siis ei võiks põhikirja muuta?

IN: Põhikirja muutmine on nii tähtis, et see peab olema päevakorras ja klubide poolt läbi arutatud.

JM: Oleks hea, kui juhatus käiks koos kord kuus. Mul ei ole midagi aupresidendi vastu, aga teiste spordiliitude kogemus näitab, et aupresidendi idee ei tööta. Kui keegi siiski midagi sellist tahab, siis praegu asepresidendid on auamet, sest ei anna midagi juurde võrreldes tavalise liikmega. Täna valime asepresidendid ka. Põhikirjamuudatused peaksid olema juhatuses ette valmistatud.

Täpselt ei mäleta, aga millalgi selle aja paiku lahkuvad Helina Rajasalu ja Diana Romanenkova.

Järgneb presidendivalimine

LK: JM. (JM on nõus.)

Rohkem kandidaate ei esitata. Otsustatakse, et kes on JM poolt, kirjutab oma kollasele hääletamislehekesele nime. Kes vastu, ei kirjuta.

VL: Tuleb moodustada häältelugemiskomisjon.

LK: TR.

TR: Ma protokollin, ma ei saa kõike! Igal koosolekul, kus ma protokollin, tahetakse mind ka häältelugemiskomisjoni!

IN: KV.

HJ: Kadi on hõivatud.

AL: PV. (PV on nõus.)

TR: Kas mandaadile tuleb kirjutada klubi või hääletaja nimi?

JM: Minu nimi.

Hääletatakse. 11 poolt, 3 vastu. Arvatavasti jääb puudu GE hääl, kes ei viibi kohal. Tõenäoliselt suitsetab.

Juhatuse kandidaatide ülesseadmine

JM: Jätame juhatuse suuruse endiseks.

TR: Mis on endine?

JM: 7.

AUu: 9 liiget on juba läbikäidud etapp. Esimesel korral valisime suure juhatuse ja pärast ei saanud kvoorumit kokku.

UI: Ma kandideerin ka, aga teatud tingimustel taandan enda. Juhatuses ei peaks nii palju liikmeid olema. Võiks olla 5.

TR: Kas konkureeriv ettepanek juhatuse suuruse kohta?

UI: Ei.

TR: Konsensus -- 7 liiget.

UI: Minu eesmärk on raamatupidamine läbipaistvaks muuta. Praegu puudub ülevaade kabeliidu püsikuludest. Samuti pole teada, kui palju maksab võistluste korraldamine. Tahan välja uurida, kui palju maksab Eesti meistrivõistluste korraldamine Tallinnas, kui palju Põlvas või kusagil mujal. Siis saab vaadata, kust on võimalik säästa. Sponsoritelt saaks küsida mitte raha, vaid et nad toetaksid oma toodetega, sest kui ettevõte annab tuhande krooni väärtuses auhindu, siis läheb see talle maksma ainult omahinna, võib-olla pool sellest summast. Niimoodi on võimalik rohkem sponsorsummasid saada.

IN: Kes praegu juhatuses on?

JM: AK, LL, VLm, VL, JM, AO, TT. Neist AK, LL ja AO ei kandideeri. AO ei saa oma uue ameti tõttu seda teha. Soovitan valida AH. Ta on aastaid töötanud reklaami alal. Panen talle lootusi reklaami ja rahastamise alal.

AL: Kas räägime MM-ist ka?

JM: Ma ei tunne teda. Seame kandidaadid üles, siis las räägib mõned minutid.

AH: Alates 1982 olen 7 aastat käinud siin allkorrusel pinki nühkimas. Kui Lasnamäele kolisin, siis seal malet polnud, hakkasin kabet mängima. Villem ja Kaido on suured tulemused ära teinud, mina mängisin Lasnamäe kolmandat lauda. Viimasel ajal mängin rohkem Vindis. Täna 5 partiist +3 -2. Juhatuses võiks möllata küll ja teha uue põhikirja. Miks pannakse pahaks, et ma olen Lasnamäelt? Kas mina olen süüdi selles, et Lasnamäel pole maleklubi?

LK: RV. Tunnen teda 5 aastat. Ta on kogu aeg olnud väga andekas, sõnapidaja ja aus poiss.

RV: Nõus. Mul on omalt poolt ka paar kandidaati: UI ja GE.

GE: Taandun. Heameelega lööks kaasa, aga füüsiliselt ei jõua. Neid klubisid on veelgi, mille juhatusse ma kuulun.

RV: KV.

IN: Kadi on alaealine.

HJ: Kuu aja pärast saab 18.

IN: Juhatuse liikme koht on materiaalselt vastutav. Ta ei tohi juhatuse liikme kohta enne täita.

RV: Registreerime juhatuse uue koosseisu 1. aprillil, siis on ta täisealine.

GE: Niisuguse asjaajamise juures enne kuud aega nagunii dokumente esitatud ei saa.

JM: TT. Ta on väga teotahteline.

Umbes selleks ajaks saabub TT ka ise kohale.

GE: Tahaks ka kedagi väljastpoolt Tallinna üles anda, aga ei oska. Vaatan AL otsa. (AL pole nõus.)

GE: AUu.

AUu: Mulle tundub, et kogu vana juhatus on olnud ühest klubist. Mina ei ole ühestki. Olen nõus.

GE: Maleliidu juhatuses oli suureks probleemiks vene klubid ja nende kuulumine juhatusse. Võib-olla meil peaks ka venelasi juhatuses olema?

RV: Kahjuks meil ei ole venelaste klubisid peale Maardu.

AUu: Males on venelaste klubid Kohtla-Järvelt ja Narvast ning nendest valitud juhatuse liikmed ei tule reisikulude tõttu kohale. Seetõttu on raske kvoorumit kokku saada. See ei toimi. Kui meil oli 9 liiget juhatuses, siis nägime seda isegi.

RV: HJ. (HJ taandub.)

JM: Seega on 9 kandidaati 6 kohale. (Räägib mitmest hääletamise võimalusest.)

LK: Kirjutame paberile ja prindime välja! (Lippab seda tegema.)

JM: Vaheaeg 10 minutit.

MM räägib vahepeal Vindist, protokollija puhkab kätt. Tähtsamad punktid taastatud mälu järgi.

MM: Vindis on neli tuhat registreeritud kasutajat, kellest viimase paari kuu jooksul on aktiivsed olnud viissada. Mina olen Vindi tehnilise lahenduse põhiprogrammeerija. Oleme hakanud mõtlema rahaliste auhindadega turniiride korraldamise peale. Arusaadavalt peavad need olema väga lühikese mõtlemisajaga, et ei jõuaks arvutiprogramme kasutada. Malet mängitakse 2 minutit tervele partiile, vene kabet samuti. Rahvusvahelist kabet võiks mängida 3 minutit partiile.

JM taipab, et kui Vint ühendada EKK saidiga, võib see meelitada suuri külastajate horde EKK saidile. MM on sellega nõus.

GE: Kas juhatusel on käesolevaks aastaks tegevuskava või eelarve?

TR: Ei.

JM: Juhatus toimib projektipõhiselt. (Räägib sellest pikalt.)

GE: Mis siis, tegevuskava ja eelarve peavad ikka olema. Eelarves peavad olema need projektid, millele raha taotletakse, või siis need projektid, millele raha tõenäoliselt saadakse. Sellest pole midagi, kui päriselu teistmoodi välja kukub. Kõike ei näe ka riigieelarve koostajad ette. See on täiesti normaalne, et eelarvet paar korda aastas ringi tehakse, kui projektide rahastamine ei vasta eelarvele.

IN: VL tegi arvutused ja mina kontrollisin. Noortespordile eraldatud rahast saab Nõmme 56%, Lasnamäe 26&, Kohtla-Järve 5%, Hiiumaa 2,5% ja Käru 1%, teised ei saa midagi.

RV: Käru klubi ei ole olemas.

HJ, VL: See on Rapla.

IN: Noortetöö rahastamiseks on antud 90 tuhat krooni. Sellest umbes 8000 läheb sõiduhüvitiseks lastele, kes väljastpoolt Tallinna sõidavad Tallinna võistlema. Ülejäänud raha jagatakse klubide vahel selle põhimõtte järgi, mida ma siin nimetasin.

GE: Kodulehel ei ole raha jagamise põhimõtteid üleval. Viimane pärineb 2006. aastast.

IN: Sellesama järgi jagamegi.

GE: Kas te uut ei taha teha?

IN: Milleks?

GE: Kas kogu aeg on raha jagatud sama skeemi järgi?

IN: Jah.

GE: Muutke siis vähemalt aastaarv ära!

Juhatuse valimine

JM: Nüüd jagame laiali paberid. Igaüks peab ära märkima täpselt 6 kandidaati, keda ta tahab juhatuses näha.

TR: Vähem võib ka.

JM: Jah, võib ka ühe häälega piirduda, kui te teisi juhatusse ei taha.

GE: Mis saab siis, kui rohkem hääli annad?

TR: Siis on kõik sinu antud hääled kehtetud.

Igale delegaadile jagatakse A4 leht 10 kandidaadi nimega. Kandideerivad AH, UI, VLm, VL, MM, TT, AUn, AUu, KV ja RV, kokku 10 kandidaati 6 kohale. Iga delegaat teeb plussid nende nime taha, keda ta tahab uues juhatuses näha. PV korjab lehed ära ja loeb kokku. Kokku saavad kandidaadid 90 häält, mis tähendab, et ükski hääletusleht ei ole kehtetu ja ükski delegaat ei jäta ühtki häält andmata.

IN: UI sai 13 häält, AUu 12, VL ja TT 10, AH ja MM 9, VLm ja RV 8, AUn 7 ja KV 4. 6 esimest osutuvad valituks.

AL: VLm pole juhatuse liikmete hulgas.

IN: Polegi vaja. Tegevdirektor ei peagi olema.

VLm: Ma polegi alati olnud, mullu esimest korda olin.

GE: Kas tegevdirektoril on tööleping?

JM: Töölepingut ei ole. Tööülesanded on. Aga EKL-il pole kohustust tegevdirektorit omada. Põhikirjas on öeldud, et meil on õigus võtta tööle tegevdirektor, kohustust ei ole. Põhimõtteliselt võivad juhatuse liikmed tegevdirektori kohustused isekeskis ära jagada.

UI: Ma ütlesin enne, et teatud tingimustel võtan ma oma kandidatuuri tagasi. Ja nüüd ma näen, et Lasnamäe klubist on juhatuses 4 liiget, absoluutne enamus. Seevastu suurimast, Nõmme klubist pole ühtki inimest. Ma ei pea sellist juhatuse koosseisu õiglaseks.

Keegi: Sa ei saa enam loobuda, sest sa oled juba valitud.

Keegi: Sa ju ise oled Nõmmelt!

UI: Mina olen Järvamaalt. Sellepärast ma teen Taivole avalduse, et ma taandan end juhatuse liikme kohalt.

TR: Mitte minule ei tule seda avaldust teha, vaid juhatusele, ja see peab olema kirjalik.

JM: Ma tahaksin, et UI saaks oma ideid realiseerida. Ma ise hääletasin ka tema poolt. Ma olen väga kurb, kui sa end taandad.

PV: Mis põhjusel sina ei suuda teistega koostööd teha?

HJ: Sinna jääb niigi palju tegusaid inimesi.

PV: Te halvustate sellega teisi inimesi.

VL: Tead, Urmo, Lasnamäe klubi hääletas ka sinu poolt. Ja kui sa nüüd loobud, siis ma olen sinus tõsiselt pettunud.

JM: Kui nüüd Urmo enda taandab, siis järgmisele vabale kohale kandideerivad VLm ja RV. Nende vahel tuleb korraldada täiendav hääletus.

HJ: See ei ole õige, et üks tähtsusetu klubi kontrollib kogu alaliidu tegevust.

TR: Lasnamäe ei ole tähtsusetu, sest kõigil Eesti võistkondlikel meistrivõistlusel on nad neil võistkond väljas.

RV: Ma võtan ka oma kandidatuuri tagasi. On ju näha, kuidas siin hääletusi korraldatakse. Kui revisjonikomisjon soovitab majandusaasta aruannet mitte kinnitada, aga ikka surutakse see läbi.

AL: Ma kogu aeg ootasin, kus on siis need puudused, mida revisjon on raamatupidamises avastanud, aga ei kuulnud mitte ühtegi peale revisjonikomisjoni tegemata töö.

RV: Kuidas sa siis ei kuulnud, kui punkthaaval toodi kõik välja?

JM: Kui RV oma kandidatuuri tagasi võtab, on ilma hääletuseta juhatuse liige VLm.

Revisjonikomisjoni valimine

JM: Pakun revisjonikomisjoni TR ja UI.

TR: Nõus. Omalt poolt soovitan MV. Rääkisin temaga eile, ta on nõus jätkama.

UI: Taandan end. See, et üldkoosolek niimoodi revisjonikomisjoni soovitusest üle astus, näitab, et revisjonikomisjonil pole mingit tähtsust.

GE: Andrus Tull.

JM: Kas ta on nõus?

GE: Kohe helistan.

Tull: Kes uude juhatusse valiti?

GE loeb uue juhatuse koosseisu ette.

Tull: Niisuguse juhatuse koosseisu korral ei ole ma nõus revisjonikomisjoni kuuluma.

Jääb 2 kandidaati 3 kohale.

HJ: Kas Lasnamäel ei ole kedagi revisjonikomisjoni panna?

TR: On, Kaari Vainonen praegu kuulub sinna.

GE: Võtame kord aastas audiitori.

TT: Kes maksab?

GE: Kasvõi klubide peale korjame kokku.

HJ: Me võtame noorte rahast.

VL: Aukohus tuleb ka valida.

HJ: Ma ei näe, kus seda aukohut kasutada. Meil pole kümme aastat olnud ainsatki asja, mida aukohtule arutada anda.

Aukohut ei valita.

JM: Lükkame revisjonikomisjoni valimise edasi järgmisele koosolekule, mis toimub millalgi juunikuus. Seni pikendame vana komisjoni volitusi.

Seda otsust ei hääletata, aga erilist vastumeelt see ka ei tekita.

Üldkoosolek on läbi. Osa rahvast lahkub. Uue juhatuse liikmed ja veel mõned huvilised jäävad veel mõneks ajaks kohale.

Juhatuse koosolek

Mitu inimest kahetsevad, et UI end taandas.

Keegi: Tal oli selles mõttes õigus, et ühest klubist on rohkem kui pooled liikmed.

JM: Tuleb välja, et Lasnamäel on inimesed, kes oskavad koosolekutel esineda.

IN: Ma ei tea, miks nõmmekad arvavad, et kabeliit tegutseb praegu ühe klubi huvides. Ei tegutse ju! Ma ei saa noortevõistluste korraldamiseks mingit toetust. Vahel tahaks paluda, et omad poisid juhatuses, aidake ka, aga ei.

JM: Päevakorras on üks punkt: asepresidentide valimine. Panen ette valida asepresidentideks AH ja AUu.

AH: Ma ei tunne mingit soovi asepresidendiks saada.

AUu: Ma olen juba olnud asepresident. See on läbikäidud etapp. Aga kui väga tahate, siis ma võin veel olla.

JM soovitab TT. TT on nõus. Keegi rohkem kandidaate ei esita ega ole kummagi kandidaadi vastu.

JM: EKL asepresidentideks on ühel häälel valitud TT ja AUu.

VLm: Taivo, kelle poolt sa juhatuse valimistel hääletasid?

TR: Ma arvasin, et meil on salajane hääletus.

JM: Taivo, pane see ka kindlasti protokolli sisse!

TR: Ära karda, kõik panen sisse.

Koosoleku lõpp kell 19.50.

Protokollis Taivo Rist

Väljavõte Eesti Kabeliidu üldkoosoleku protokollist

Eesti Kabeliidu üldkoosolekul 25. veebruaril 2009 oli kvoorum olemas. 16 klubist oli esindatud 15.

Otsustati:

Kinnitada Eesti Kabeliidu 2008. aasta tegevusaruanne (+15 -0 =0).

Võtta teadmiseks revisjonikomisjoni aruanne, milles soovitati mitte kinnitada 2008. majandusaasta aruannet.

Kinnitada Eesti Kabeliidu 2008. majandusaasta aruanne (+10 -5 =0).

Valida uus juhatus sama suur kui eelmine (7 liiget).

Valida Eesti Kabeliidu presidendiks tagasi Janek Mäggi (+11 -3 =0).

Valida Eesti Kabeliidu juhatuse liikmeteks Arno Uutma (12 häält), Villem Lüüs (10), Tarmo Tulva (10), Aare Harak (9), Marten Meikop (9) ja Viktoria Lehtmets (8). Vastavalt põhikirjale kuulub president ex officio juhatuse koosseisu.

Uude juhatusse mittevalimise tõttu kutsuda juhatusest tagasi Arvo Külvet, Lauri Lepik ja Andres Onemar.

Võtta teadmiseks noortekomisjoni tegevusaruanne.

Pikendada revisjonikomisjoni volitusi järgmise üldkoosolekuni.

Mitte valida aukohut.

Protokollis Taivo Rist.


Eesti Kabeliidu üldkoosolekud
2001200320062008200920102011201220132013 suvi2015201620172017 suvi20182019 - 2019 kevad - 2022