Kabekoodeks/EKL64

Allikas: Kabeliit

NB! Loe kindlasti senist tagasisidet, sest seal võib juba olla vastus tekkinud küsimusele.

Kui sind huvitav küsimus ei ole seal kirjas või ei ole saanud ammendavat vastust, saada oma küsimus kohtunikekogule. Kohtunikekogu annab oma vastuse ja avalikustab selle peale läbitöötamist.


Efektiivne tagasiside

olgu võimalikult konkreetne ja hindab erinevaid aspekte:

- koodeksi keelekasutus, ehk terminoloogiline sobivus ning väljendus (vormiline);
- koodeksi sisuline tõlkevastavus;
- väljendatud põhimõtete sobivus Eesti spordi- ja harrastusmängijate maastikuga (vajadusel vaieldakse selgeks ja lepitakse kokku);
- sisuliste praktikate rakendamine ja kooskõla seniste praktikatega.

Samuti on teretulnud kõik terava silmaga tehtud märkused näpuvigade vm apsakate suhtes ja loomulikult kõik küsimused. Palun saada oma tagasiside ühe korraga.

Koodeksi erinevate osade tagasiside küsimisest antakse teada, kui tööversioon on selleks valmis.


Koodeksi esimese osa tööversiooni tagasiside, küsimused ja kommentaarid kohtunikekogu kommentaaridega.

//Esimese osa tööversiooni tagasiside kogumise aeg on läbi ning esimene osa on kinnitatud ja vastu võetud EKL juhatuse otsusega 12.12.2016.


Vene kabe kabekoodeksi 1. osa, mängureeglid, valminud IDF64 vene kabe mängureeglite osa alusel ning senise Kabekoodeksi abiga.

Sisulisest küljest vahetataks senise kabekoodeksi osad Osa 1bis – Kabemängu reeglid 64r ja Osa 3bis – sama 64r kabe kohta ära uue dokumendi vastavate punktidega. Samuti lisandub Osa 6 – Kiir- ja välkkabe reeglid vene kabe reeglite osa. Tähelepanu tasub pöörata sellele, et erinevalt rahvusvahelisest kabest, kabestunud kivi ei säilita oma kvaliteedimuutust kabeks, kui ta on jäänud kroonimata, vaid selle jõusse jäämine sõltub vastasmängija suvast vastavalt punktile 5.4.15 ja 5.4.16.

NB!!! Mängureeglite osa ei käsitle võistluste läbiviimist ja sellega seonduvat!

K: Kas pealkirjaks ei sobiks: Eesti Kabeliidu vene kabe koodeks?

V: Antud juhul ei ole tegu terve koodeksiga, vaid koodeksi ühe, esimese osaga - mängureeglid. Koodeks käsitleb lisaks vene kabele ka brasiilia kabet, seetõttu on kavas säilitada 64 koodeksi nimes.


K: 1.1 Kui me väidame,et kabe on sport siis kabes võistlevad kaks mängijat.Sõna partner ei ole hea väljend.

V: Sõna “partner” on säilunud praegusest kabekoodeksist. “Mängija” kõlab hästi ja vastab ka tõlkele, KK toetab asendamist partner -> mängija.

Eemaldame ka selgituse, et tekst vastaks rohkem kehtivale IDF64 tekstile. Jääb: 1.1 Kabe on mõttesport, kus võistlevad kaks mängijat (osapoolt).


K: 2. inventar - pole inglise keeles kasutusel sellist sõna (on venekeelne). sarnane on invent (=leiutaja), inventory (~ inventuur vms). Parem tõlge oleks ehk "mänguvahendid" vms.

V: Inventar on aastakümnete pikkuse kasutusega sõna, ei näe vajadust seda muuta.


K: 2.1 Siia tuleb lisada kabelaua pilt koos notatsiooniga.

V: Kindlasti tuleb, pilti oli lihtsalt raske hästi tõlkida.


K: - 2.1.3. Kaksik tee ei ole mingi diagonaal, vaid neljast diagonaalist koosnev tee. Samuti kolmiktee ja neliktee. Ei pea õigeks ega vajalikuks „teeke“. // 2.1.3. Jätta "teekesed" välja, kuna pole seda terminit kusagil kohanud ega leia sellel mõtet. Peadiagonaali, kaksik-., kolmik- ja neliktee mõisted hõlmavad kõiki välju, mille peal kabemäng tegelikult toimub.

V: “Teekesed” on olnud aastaid praeguse EKL kabekoodeksi osa, kuid pooldame selgust ja 2.1.3. lõplik kuju jääb:

2.1.3 Tumedate väljade poolt moodustatud kaldliine nimetatakse diagonaalideks. Kõige pikemat diagonaali, mis ühendab kahte nurgavälja ja koosneb 8-st mänguväljast, nimetatakse peateeks (a1-h8).


K: 2.1.5.1 pigem mõeldud siin kummagi mängija poolt ehk mängijapoolset 4 esimest rida? (st mitte alus aga -> pooled) Näiteks "kiilkiviga tungis valge musta (väljaku) poolele

V: Alus terminina jäi sisse senisest kabekoodeksist. Alusena on siin mõeldud konkreetselt mängijale lähimat, esimest rida.


K: 2.1.5.4 kolonnid? -> veerud (vt ka 8.2)

V: Kolonnid on terminina kasutusel, on kasutatud näiteks ka U. Ilvese hiljutises kaberaamatus.


K: 3.4 Iga käik tuleb sooritada ühe ja sama käega.

V: Selline sõnastus võib tekitada probleeme, kui mängija tahab ühe mängu jooksul teha reeglitepäraseid käike nii parema kui vasaku käega. Praegune sõnastus on selgem.


K: 3.6 Kivi saab kabeks kui valge kivi jõuab kaheksandale või musta kivi esimesele reale. // 3.6.Ei pea sobivaks väljendust „vastase alusele“. Ei ole kuulnud ka kedagi sellist väljendust kasutamas. Piisab, kui vaatleme olukorda mängija(kabestaja) seisukohalt: kivi jõudis viimasele reale.


V: Muutsime sõnade järjekorda, et see oleks kabestuva mängija vaatepunktist loogilisem. Kabestumise sidumine üksnes värvi ja esimese ja. kaheksanda reaga ei ole siiski piisav juhtudel, kui laud on valepidi.

Punkti lõplik kuju: 3.6 Kivi saab kabeks, kui ta jõuab ”viimasele reale” ehk vastase alusele. Kabe kroonitakse teise sama värvi kiviga.


K: 3.6-3.7 väga oluline ka eesti keeles lisada et kroonimine EI lõpeta käiku! (vene kabes) // 3.7 Arvan,et kabe kroonib kabe omanik, muidu ajapuudustes võib tekkida koomilisi momente. //Punkt 3.7 --- mina saan aru sellest nii, et kui kivi peatub 8. real, siis võib kabetunnuse panna emb kumb mängija, kui aga sealt see juba jätkab lõõki kabena, peab tunnuse igal juhul peale panema see kes löögi tegi ja seda oma käigu osana, mitte nii et ta lööb kella käima ja siis jääb ootama. Ja see tunnuse peale panemine vastase poolt on teostatav üksnes siis kui see kivi seal viimasel real seisab. Ta ju ei saa hakata vastase kiäigu ajal käes olevale nupule tunnust peale toppima hakata, see liigitub ju vastase segamise alla. Ehk siis see punkt 3.7 kehtib sisuliselt vaikse käigu korral või sellel puhul kui löömine lõpeb viimasel real. Venelased on ilmselt selle punkti võtnud sajase koodeksist ja on unustanud seda täiendada. Peale selle tolle punktiga on vastuolus punktid 5.4.15. ning ka 5.4.16.

V: Tuleb selgelt aru saada, et 3.6 ja 3.7 ei käsitle löömiskäiku ega kabest läbilöömist, käik lõpeb viimasel real, kus kivi kabestub ning mispuhul on luba kabet kroonida mõlemal mängijal, kuid kohustus kivi kabestajal. Löömist puudutav osa algab jaotisest 4. Löömiskäik on kaheosaline ja esimene osa on löögi sooritamine, teises osas eemaldatakse laualt löödud nupud. Et löömiskäik lõpeb nuppude eemaldamisega laualt, siis selleks, et mitte kaotada kabestamise õigust, tuleks löömiskäiguga kabestamine sooritada järgmiselt:

- sooritatakse löömiskäik,

- kroonitakse kabe,

- eemaldatakse löödud kabendid laualt.

Kui löödud kabendid on kroonimise ajaks laualt eemaldatud, võib vastane vastavalt punktile 4.12 apelleerida, et käik on juba lõpetatud ja enam kroonida ei tohi. Löömine jällegi loetakse vastavalt punktile 4.10 lõpetatuks, kui käsi eemaldatakse kabendilt ja seetõttu kabestades viimasel real peatudes, saab vastane öelda, et löömiskäik on lõpetatud ja edasi lüüa ei tohi. Seda protsessi ei ole kuskil eraldi sätestatud, kuid see näib olevat ainuke mõistlik lahendus. 3.6 ja 3.7 ei ole vastuolus ei 5.4.15 ega 5.4.16-ga.


K: 3.7. Minu arvates pole vähemalt Fischeri ajakontrolliga turniiridel vaja vastast lubada (kohustada) kabet kroonida (või ümber pöörata). Kroonimata (ümber pööramata) jätmist lugeda ebaõigeks käiguks, mille eksinu peab parandama oma mõtlemisaja arvel ning lisaks saab hoiatuse.

V: Sisuliselt on ettepanek kolmeosaline:

- vastast ei tohiks lubada (kohustada) kabet kroonida;

- kroonimata (kelle poolt) jätmist tuleb lugeda ebaõigeks käiguks, sanktsioon: eksinu peab parandama kroonimata jätmise oma mõtlemisajast ja lisaks saab hoiatuse.

- ettepanekud puudutavad vähemalt Fischeri ajakontrolliga turniire.

On põhjendamata, miks peaks senilubatu keelama. Tegu ei ole uue, vaid pikka aega jõus olnud reegliga, mis on kooskõlas ka aastatepikkuse praktikaga.

Sanktsioonid kabe kroonimata jätmisel on olemas juba praegu: kroonimata kabe on kivi ja kroonimata kabega ei tohi käia ilma vastase loata, tegu on eksimusega, mida käsitletakse sellisena punktis 5.4. Samuti tuleb eksimused juba praegu parandada oma mõtlemisasjast ja kohtunikul on niigi võimalus vajadusel mängijat hoiatada nii suuliselt kui kirjalikult, ilma, et seda peaks mingisse üksikusse punkti sisse kirjutam (mittevajalik ülereguleerimine).

Kõige radikaalsem muutus olekski 5.4 vastavate punktide kehtetuks tunnistamine ja sanktsiooni asendamine nimetatud eksimuse parandamise ja hoiatusega, kuid sellisel juhul ei ole tegu enam klassikalise vene kabe, vaid hoopis millegi muuga.

Ei ole põhjendatud, miks muutus peaks puudutama Fisheri süsteemiga mänge ehk mittelõplikku ajakontrolli. Kasutatakse seda ju nii klassikalise pika mängu (1 h 20 min + 1 min käigule) kui lühemate ajakontrolide juures. Ka ei ole kella kasutamine seotud mängureeglite enda, vaid võistluse läbiviimisega.


K: 3.9 See ja kaks järgmist punkti on põhimõttelised. Need tõlked juba ise räägivad teineteisele vastu. Käik on tehtud kui mängija tegi käigu kabendiga. Käik on sooritatud kui ta pärast selle käigu tegemist vajutas vastasmängija kella käima. Järgmist punkti tõlgendan mina nii. Kui mängija võtab kätte kabendi ja teeb käigu märgates alles siis löögikohustust teise kabendiga, siis on tal õigus oma viga parandada.


V: Tõlked ei ole vastuolulised, kolm eri punkti käsitlevad eri asju. 3.9 ütleb, et käik on lõppenud, kui käsi eemaldatakse kabendilt ja kella kasutamine ei puutu siinkohal üldse sellesse, sest mängureeglid peavad kehtima üldjuhul. Kella kasutamine kabe mängimisel ei ole esiteks kohustuslik ja kella vajutamata jätmine ei võta vastaselt õigust vastukäigule (sest käigu sooritamine on eelkõige seotud tegeliku käigu sooritamise ja kabendi lahti laskmisega, mitte vastastikuse kella vajutamisega).

3.10 räägib kohustusest sooritada reeglitepärane käik, ehk näiteks siis, kui oled puudutanud käimiseks ühte kivi ja siis ilmneb, et reeglitepärane oleks hoopis lüüa, siis tehakse reeglitepärane ehk löömiskäik. See ei päde juhul, kui teise kabendiga on sooritatud käik, ehk kabend on käest lahti lastud: sellisel juhul on juba tehtud eksimus ja otsustamise õigus siirdub vastasele vastavalt punktile 5.4.6.

3. 11 ei tohiks tekitada ühtegi küsimust.


K: 3.9 ~ on peale käigu tegemist kabendi käest lahti (vabaks, valla) lasknud (eemaldamine kõlab pisut hitchcock'ilikult) 4.10 ~


V: Valdade osas tunnistame, et haldusreform ei kuulu kohtunikekogu kompetentsi. Salajase hääletuse tulemusena otsustas kohtunikekogu häältega 2:1, et valla asemel võivad kabetajad minna ka alevikku, linna või kalale.


K: Kivide puudutamise osa muidu on ju nagu on, aga paar asja, mis tuleb vist kuskil lahti kirjutada:

a) kivide puudutamine pimedate mängijate puhul (spetsiaallauad)

b) mis saab siis mängija puudutab oma käigu ajal vastase nuppe

c) tänapäeva vene keele mitteoskajate jaoks äkki lisada sisse ka venekeelne sõna kohendamise kohta.


V: a) Mängureeglite esimene osa ei käsitle pimekabet.

b) 3.12 lubab vastavalt praegu kohendada kõiki laual olevaid kabendeid, kuid NB! tänased FMJD ja IDF reeglid lubavad käigul olles kohendada üksnes oma kabendeid.

c) Paneme.


K: 3.13. Ilmselt inglise reeglite mõju. Mina eelistaksin seni kehtinud reeglit, et kabendite (vaikne) kohendamine vastase käigul olles ei kutsu esile mingeid tagajärgi..


V: “Vaikne” kohendamine vastase käigul segab tema mõtlemist, seda võidakse ka kuritarvitada. Sõnastus on selline olnud pikemat aega.


K: 4.1. Viimaseks lauseks pakuks: Ei saa üle hüpata oma kabendist(kabenditest) ega ära lüüa iseenda(oma) kabendeid.


V: Viimasesse lausesse lisatud selguse huvides sõna “mängija”, kuid löömise tehniline käiku käsitletakse järgmises punktis. Jääb: 4.1. Mängija ei saa lüüa iseenda kabendeid.


K: 4.2 selgem oleks - kui mängija kivi kõrval piki diagonaali asub vastase kabend ja selle taga tühi väli... (me defineerimine löömiskäigu ju ikka läbi enda kivi asendi mitte läbi vastase oma)


V: Sõnastus oli säilinud senisest koodeksist. Sõnastus punktides 4.2 ja 4.3 parandatud järgnevalt:

4.2 Kui kivi kõrvalväljal samal diagonaalil asub vastase kabend, mille taga on tühi väli, siis peab ta hüppama üle vastase kabendi vabale väljale. Löödud kabend eemaldatakse laualt. Sellist käiku nimetatakse löömiseks kiviga.

4.3. Kui kabe kõrvalväljal või kaugemal samal diagonaalil asub vastase kabend, mille taga on tühi väli, siis peab ta hüppama üle vastase kabendi vabale väljale. Löödud kabend eemaldatakse laualt. Sellist käiku nimetatakse löömiseks kabega.


K: 4.4 ja 4.5/4.6 järjekord ära vahetada? kuni sinnamaani ei ole viidatud et saaks lüüa ka mitu~ (või siis peaks 4.4 olema ainsuses) või, ehk vaja ka 4.2 ja 4.3 puhul selgitada et löömine ei = löömiskäik


V: Punktide järjekord on sama kui senises koodeksis. Lisasime sulud 4.4 punktis. Kohustuslik on sooritada käik ning eemaldada löödud kabend(id) laualt ühe ja sama käega. Löömise kaheosalisusest räägib osa 4 tervikuna.


K: Punktid 4.5 ja 4.6. Varem on olnud ka nii, et kabendid tuleb eemaldada löömise järjekorras. Mina sain sellest aru, et tuleb alustada esimesest. Tavaliselt me kippusime alustama viimasest. Hea on kui see ei ole nii range.

V: Punktid 4.5 ja 4.6 IDF64 tõlge:

4.5 Kui kiviga löömise käigus on pärast vastase kabendist ülehüppamist lööja kivi vastase järgmise kabendi kõrval, mille taga on vaba väli, siis peab ta jätkama löömist, kuni see on võimalik, samuti kolmanda, neljanda jne vastase kabendi puhul. Löödud kabendid eemaldatakse laualt löömise järjekorras või vastupidises järjekorras. Sellist käiku nimetatakse järjestikuseks kiviga löömiseks. 4.6 Kui kabega löömise käigus on kabe uuesti ühel diagonaalil vastase kabendiga, mille taga on üks või mitu vaba välja, peab ta ka selle kabendi ära lööma, samuti kolmanda ja neljanda jne vastase kabendi. Löödud kabendid eemaldatakse laualt löömise järjekorras või vastupidises järjekorras. Sellist käiku nimetatakse järjestikuseks kabega löömiseks.

IDF64 kodulehel üleval olevad reeglid lubavad kabendid eemaldada alustades kas esimesest või viimasest. 2011 ja 2012 V. Langini paberkoopia 4.7 ütleb, et kabendid eemaldatakse järjestikusel võtmisel võtmise võtmise järjekorras ja selle käega , mis on löömise sooritanud; kui nupud eemaldatakse teises järjekorras, kui võtmise järjekord, siis sellele tagajärgi ei ole, kuigi seda loetakse ebakorrektseks. On võimalik, et IDF64 on oma reegelid muutunud ja on võimalik, et neil on kas kodulehel või paljundatavates dokumentides viga. Seda saab neilt täpsustada. Kohtunikekogu ei pea siin otstarbekaks reguleerida (üle reguleerida) tegevust, mis juba eelnevalt ei ole toonud kaasa mingeid tagajärgi. Uus sõnastus on sama kui rahvusvahelises kabes ja võimaldab versioone ühtlustada. Seetõttu on punktid 4.5 ja 4.6 esitatud tööversiooni praegusel kujul.


K: 4.6. Pakun viimaseks lauseks: Sellist käiku nimetatakse järjestikuseks löömiseks kabega.


V: KK nõustub ja muudab sõnade järjekorra punktis 4.5 ja 4.6 vastavalt.


K: 4.10. Peaks vast väljendama kuidagi täpsemalt, et käe eemaldamine lööki sooritavalt kabendilt lõpetab vastase nuppudest ülehüppamise, aga löömiskäik loetakse sooritatuks, kui mängija eemaldab ka löödud kabendid laualt. Alles siis on käik sooritatud ja ta võib käivitada vastase kella.

V: Sõnastus vastab senisele koodeksile ja iseenesest on punktid 4.10, 4.11 ja 4.12 selged. Et see oleks veelgi selgem, jääb 4. osa pealkirjaks 4. Löömiskäik.

Et mängida võib ka ilma kellata, siis üldised mängureeglid kella kasutamist ei puuduta ja vastukäigu võib sooritada ka siis, kui vastane on näiteks unustanud kella vajutada (kella vajutamine on võistlusmängus mängija enda vastutusel). Kella kasutamist võistlusmängus reguleeritakse osas 10.


K: 5.1 Uus partii mängitakse järgi jäänud ajaga.


V: 5.1 ei reguleeri kella kasutamist ega võistluse korraldamist.


K: 5.2 rikkumine? irregularity = eksimus, reeglipäratus, korratus, segadus 5.5 ~


V: Muudetud rikkumine -> eksimus punktides 5.2 ja 5.5.

K: 5.3. Millist karistust on kohtunikul õigus kasutada?

V: Sõltuvalt olukorrast, oma äranägemisel. Näiteks mängija võit ja vastase kaotus on paika pandud punktis 6.1. Mängureeglite osa laiemalt kohtuniku tegevust ja võistlusmäärusi ei puuduta.


K: 5.4 Mitu korda võib eksida.See on tihedalt seotud punktiga 5.9.


V: Eelkõige vastavalt vastase äranägemisele. Sihilik tegevus võib tõsta mängija kohtuniku huviorbiiti.


K: 5.4.9 See punkt vajab täpsustamist.Lüües kiviga läbi kabe peab korraks peatuma ja kivi kroonima kabeks.


V: Praegune sõnastus seda ei võimalda (vt vastust p. 3.6 ja 3.7 seotud küsimusele), vastavalt punktile 4.10 kabendist lahti laskmine lõpetab löömise. Küsimus on täpsustamisel (aga võtab aega).


K: 5.9 Kuidas toimub karistamine? // 5.9. Millist karistust on kohtunikul õigus määrata?


V: Sõltuvalt olukorrast, oma äranägemisel. Näiteks mängija võit ja vastase kaotus on paika pandud punktis 6.1. Mängureeglite osa laiemalt kohtuniku tegevust ja võistlusmäärusi ei puuduta.


K: 6. ühe poole võiduga, - ja sellest tulenevalt teise poole kaotusega


V: Jääb muutmata.


K: Partii lõpptulemus võib olla ka see, et mõlemad pooled saavad kaotuse (lihtsaim näide, kumbki ei ilmu voorule), või ka see, et ühele poolele pannakse viik ja teisele kaotus (väga harv juhus, aga võib kõne alla tulla reeglite rikkumise puhul).


V: Partii tulemusest räägib punkt 6 ja muudest asjadest 6.1 Kohtuniku tegevust ja võistluste korraldamist mängureeglite osa laiemalt ei käsitle.


K: 6.1.2. Sõna „blokeeritud“ peaks asendama mõne teise väljendusega. See võiks olla ka pikem. Kas näiteks: ei saa sooritada järjekordset käiku, kuna tema kabenditel puudub võimalus sooritada määrustepärast käiku – nad on kinnistatud. Sõna „kinnistama“ on ju kasutusel. Või kasutada kohe „blokeeritud“ asemel „kinnistatud“. Ke: Kinnistama tundub mulle parem kui blokeerima. Urmo raamatus oli ka kinnistamine.


V: 6.1.2 Muudetud blokeeritud -> kinnistatud.


K: 7.2.4-7.2.9 Käike loeb viiki taotlev pool.


V: Mängureeglid ei nõua viigi fikseerimiseks käikude ettelugemist. Kindlasti teatud olukordades võib käikude lugemisest olla kasu.


K: 7.2.6. Ehk võiks "30 käigu reegel" jääda kehtima ka 6 ja 7 kabendiga lõppmängude puhul. Või siis kompromissina: kui võitu üritav pool näitab 30 käigu täissaamisel ära forseeritud võidutee, lasta tal see teostada ning lugeda partii tema poolt võidetuks.. Ehk vajaks pikemat selgitust vaid 7.2.6. punkti kohta pakutu. Mina pole mingi lõppmänguspets ega tea, kas on võidetavaid seise, kus tugevamal poolel on tarvis võidu saavutamiseks rohkem kui 30 käiku manööverdada kabendeid laualt löömata ning kivisid kabestamata. Kui on, võib 60 käigu reegel jääda; kui pole, võiks piirduda 30 käigu reegliga. Sõsaralal males kehtib analoogiline 50 käigu reegel, mida lõppmängu "kuningas ja 2 ratsut kuninga ja etturi vastu" puhul on pikendatud 75 käiguni.


V: Ukrainlastel on näiteks 4-5-kabendiliste lõppmängude piiri pikendatud 32 käiguni, põhjuseks, et mingis variandis on vaja just 32 käiku. Vastupidine - 6-7-kabendiliste lõppmängude käikude piirarvude lühendamine poole võrra sundviigiks - on väga radikaalne otsus, mis vajaks väga konkreetset põhjendust.


K: 7.2.7 (samuti 7.2.8) Kui mängija, kellel on kolm kabet või kaks kabet ja kivi või üks kabe ja kaks kivi vastase ühe peateel asetseva kabe vastu, ei suuda oma viienda käiguga saavutada võitvat seisu. Mida tähendab "võitev seis"? Et kui viiendaks käiguks on püüdmise lõks üles seatud, siis loetakse võitev seis võiduks või? Võitev seis (püüdmise lõks valmis) võib olla ka varem ja kui 5-nda käiguga see lõks lammutatakse, siis saab püütav viiki nõuda või? Kust algab 5-nda käigu lugemine?


V: Käikude lugemine algab hetkest, kui lauale tekkis nõuetele vastav olukord, loetakse selle mängija käike, kes “võitvat seisu” taotleb. Võitva seisu võib saavutada näiteks läbi järgnevate sundkäikude (nt löök): kui viiendaks käiguks on lõks üles seatud ja vastane on sunnitud järgnevalt sinna lööma, siis loetakse seis võiduks. Kui viienda käiguga lõks lammutatakse, siis saab püütav nõuda viiki. Tõestama peab taotlev pool.


K: 7.2.8. Kas viis käiku antakse võiduseisu saavutamiseks või võitmiseks?


V: Vt selgitus punktile 7.2.7


K: 7.2.9 Väga segane selgitus.Kellele demonstreeritakse?Siin peab olema mingi kindel käikude arv!


V: Vastasmängijale, tema mittenõustumisel kohtunikule. Kindlat summaarset käikude arvu ei ole antud, kuid võiduseis peab olema üheselt saavutatav. Kolme kabendi korral on võimalik ära anda ainult kaks kabendit, enne kui võit küsimärgi alla satub.


K: Punkti 8.2 täienduseks pakuks soovitatava täiendusena sisse kirjutada asja mis on kirikabes kohustuslik, et tähed võivad olla nii suured kui väikesed, kuid E peab olema suur ja g väike täht.


V: Mängureeglite osa ei reguleeri erijuhtumite erivajadusi (pimekabe, kirikabe, allveekabe jt).


K: 8.5.3 Nii ja naa. Selgem löömismärk oleks muidugi ilusam. kuid kas kohtunikul peaks olema potentsiaalselt võimalus sellesse sekkuda, vist siiski mitte. Olulisem on et partii oleks üheseltmõistetavalt taas-esitatav, kasutatagu kasvõi numbrilist notatsiooni, näiteks 2218 (= c3-d4) /pool-checkersi ja checkersi lauad/ // 8.5.3 ma ei saa aru mis on kohustuslik või mis mitte. Käik tuleb kirjutada, x-i või koolonit kirjutama ei pea. Seejuures oleks kuskile hea sisse kirjutada, mida teha siis üleskirjutatud käik on mitmesti mõistetav, see ei puuduta üksnes lööke vaid ka lühinotatsiooni kasutamise korral kui samale väljale saavad käia mitu erinevat kabendit.


V: Jääb nii, et selgem oleks, aga on vabatahtlik. Lühinotatsioon ei ole reeglite järgi lubatud (c3-d4 vrd cd4 ja -d4).

K: 8.5.5 ei saa märkusest 2 aru, normaalne ja arusaadav tekst oleks justkui?


V: Aitäh. Jääb siis esialgu nii, nagu on.


K: 9. miks need üldse kabereeglites on? partii analüüs (!?, ?! jne) vms ei puutu vist reeglitesse mitte kuidagi? pigem paneks (kui üldse) need kuskile lisasse (a la täiendavaid peatükke ~ kabekirjanduses esineb).


V: Tingmärgid on reeglites, et oleks võimalik kokkuleppeliselt ja ühemõtteliselt üles kirjutada terveid partiisi ja olulisi seise. Nad on olnud aastaid nii kabekoodeksis kui ka FMJD ja IDF64 reeglites.


K:Tingmärgid. Siiani on kirjanduses võit tähistatud X-ga (suur X). Vaadake raamatutest või trükitud partiide lõpust.

V: Võidu tähistamine Allikad: http://kabeliit.ee/index.php?title=Kabekoodeks/Osa1 9.1.10 partii võit: + https://idf64.org/rules-of-the-game/ 9.1.10. to indicate a win: + ; Käest-kätte jagatud venekeelsed vene kabe materjalid: x - выигрыш

Praegused IDF64 ametlikul kodulehel olevad reeglid ei näe ette X kasutamist võidu märkimisel, kuid senine traditsioon seda toetab. Ettepanek: lisada X võidu tähistamise paralleelvormina analoogselt punkti 9.1.2 laiendamisele.


K: 9.1.7. Vanasti tarvitati märki ?! Ka riskantse käigu kohta.


V: Võimalik. Praegusesse notatsiooni osasse seda tähendust ei lisa.


K: 10.3 kuid partii ülesmärkimine pole mängijaile kohustuslik


V: 10.3 räägib üksnes lõplikust ajakontrollist ja kogu punkt 10 sõnastus lähtub ajast, kui standardne oli kasutada nõutud käikude arvu teatud aja jooksul ja millega võrreldes teatud aja andmisel kogu mänguks ei olnud käikude üleskirjutamine samavõrd oluline. Üldkokkuvõttes reguleeritakse võistlussüsteemi, ajakontrolli jne kasutamine täpsemalt võistluste korralduse juures ja võistlusjuhendiga. Seda sisulist poolt eestikeelne 10.3 ka edasi annab.


K: 10.Mängukellade kasutamine.


V: Terminoloogiline eelistus, ei muuda.


K: Kiire ja välk. 4 Viik. Kui mängijad ei kirjuta partiid üles, ei kehti 20 käigu reegel. Mängijad võivad leppida viiki üksnes siis, kui mõlemal mängijal on jäänud lauale 6 või vähem kabendit. Ei leidnud kuskilt "20 käigu reeglit", mis see oleks? // 4. 20 käigu reegel, kust see tuleb? (siin reeglites nagu ei trehvanud.)


V: 20 käigu analoogne reegel on FMJD koodeksis anneksis 3, IDF64 on see sattunud 1. osasse ilmselt mingite ümbertõstmiste käigus. Sellepärast ka ootamatu.

Personaalsed tööriistad