Kabekoodeks/EKL64: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Kabeliit
Resümee puudub
Resümee puudub
57. rida: 57. rida:
'''K: 3.6-3.7 väga oluline ka eesti keeles lisada et kroonimine EI lõpeta käiku! (vene kabes) // 3.7 Arvan,et kabe kroonib kabe omanik, muidu ajapuudustes võib tekkida koomilisi momente. //Punkt 3.7 --- mina saan aru sellest nii, et kui kivi peatub 8. real, siis võib kabetunnuse panna emb kumb mängija, kui aga sealt see juba jätkab lõõki kabena, peab tunnuse igal juhul peale panema see kes löögi tegi ja seda oma käigu osana, mitte nii et ta lööb kella käima ja siis jääb ootama. Ja see tunnuse peale panemine vastase poolt on teostatav üksnes siis kui see kivi seal viimasel real seisab. Ta ju ei saa hakata vastase kiäigu ajal  käes olevale nupule tunnust peale toppima hakata, see liigitub ju vastase segamise alla. Ehk siis see punkt 3.7 kehtib sisuliselt vaikse käigu korral või sellel puhul kui löömine lõpeb viimasel real. Venelased on ilmselt selle punkti võtnud sajase koodeksist ja on unustanud seda täiendada. Peale selle tolle punktiga on vastuolus punktid 5.4.15. ning ka 5.4.16.'''
'''K: 3.6-3.7 väga oluline ka eesti keeles lisada et kroonimine EI lõpeta käiku! (vene kabes) // 3.7 Arvan,et kabe kroonib kabe omanik, muidu ajapuudustes võib tekkida koomilisi momente. //Punkt 3.7 --- mina saan aru sellest nii, et kui kivi peatub 8. real, siis võib kabetunnuse panna emb kumb mängija, kui aga sealt see juba jätkab lõõki kabena, peab tunnuse igal juhul peale panema see kes löögi tegi ja seda oma käigu osana, mitte nii et ta lööb kella käima ja siis jääb ootama. Ja see tunnuse peale panemine vastase poolt on teostatav üksnes siis kui see kivi seal viimasel real seisab. Ta ju ei saa hakata vastase kiäigu ajal  käes olevale nupule tunnust peale toppima hakata, see liigitub ju vastase segamise alla. Ehk siis see punkt 3.7 kehtib sisuliselt vaikse käigu korral või sellel puhul kui löömine lõpeb viimasel real. Venelased on ilmselt selle punkti võtnud sajase koodeksist ja on unustanud seda täiendada. Peale selle tolle punktiga on vastuolus punktid 5.4.15. ning ka 5.4.16.'''


'''V:''' Tuleb selgelt aru saada, et '''3.6 ja 3.7 ei käsitle löömiskäiku''' ega kabest läbilöömist, käik lõpeb viimasel real, kus kivi kabestub ning mispuhul on luba kabet kroonida mõlemal mängijal, kuid kohustus kivi kabestajal.
'''Löömist puudutav osa algab jaotisest 4'''. Löömiskäik on kaheosaline ja esimene osa on löögi sooritamine, teises osas eemaldatakse laualt löödud nupud. Et löömiskäik lõpeb nuppude eemaldamisega laualt, siis selleks, et mitte kaotada kabestamise õigust, tuleks löömiskäiguga kabestamine sooritada järgmiselt:
- sooritatakse löömiskäik,
- kroonitakse kabe,
- eemaldatakse löödud kabendid laualt.
Kui löödud kabendid on kroonimise ajaks laualt eemaldatud, võib vastane vastavalt punktile 4.12 apelleerida, et käik on juba lõpetatud ja enam kroonida ei tohi. Löömine jällegi loetakse vastavalt punktile 4.10 lõpetatuks, kui käsi eemaldatakse kabendilt ja seetõttu kabestades viimasel real peatudes, saab vastane öelda, et löömiskäik on lõpetatud ja edasi lüüa ei tohi.
Seda protsessi ei ole kuskil eraldi sätestatud, kuid see näib olevat ainuke mõistlik lahendus.
3.6 ja 3.7 ei ole vastuolus ei 5.4.15 ega 5.4.16-ga.





Redaktsioon: 18. august 2016, kell 07:32

Koodeksi esimese osa tööversiooni tagasiside, küsimused ja kommentaarid kohtunikekogu kommentaaridega.

K: Kas pealkirjaks ei sobiks: Eesti Kabeliidu vene kabe koodeks?

V: Antud juhul ei ole tegu terve koodeksiga, vaid koodeksi ühe, esimese osaga - mängureeglid. Koodeks käsitleb lisaks vene kabele ka brasiilia kabet, seetõttu on kavas säilitada 64 koodeksi nimes.


K: 1.1 Kui me väidame,et kabe on sport siis kabes võistlevad kaks mängijat.Sõna partner ei ole hea väljend.

V: Sõna “partner” on säilunud praegusest kabekoodeksist. “Mängija” kõlab hästi ja vastab ka tõlkele, KK toetab asendamist partner -> mängija.

Eemaldame ka selgituse, et tekst vastaks rohkem kehtivale IDF64 tekstile. Jääb: 1.1 Kabe on mõttesport, kus võistlevad kaks mängijat (osapoolt).


K: 2. inventar - pole inglise keeles kasutusel sellist sõna (on venekeelne). sarnane on invent (=leiutaja), inventory (~ inventuur vms). Parem tõlge oleks ehk "mänguvahendid" vms.

V: Inventar on aastakümnete pikkuse kasutusega sõna, ei näe vajadust seda muuta.


K: 2.1 Siia tuleb lisada kabelaua pilt koos notatsiooniga.

V: Kindlasti tuleb, pilti oli lihtsalt raske hästi tõlkida.


K: - 2.1.3. Kaksik tee ei ole mingi diagonaal, vaid neljast diagonaalist koosnev tee. Samuti kolmiktee ja neliktee. Ei pea õigeks ega vajalikuks „teeke“. // 2.1.3. Jätta "teekesed" välja, kuna pole seda terminit kusagil kohanud ega leia sellel mõtet. Peadiagonaali, kaksik-., kolmik- ja neliktee mõisted hõlmavad kõiki välju, mille peal kabemäng tegelikult toimub.

V: “Teekesed” on olnud aastaid praeguse EKL kabekoodeksi osa, kuid pooldame selgust ja 2.1.3. lõplik kuju jääb:

2.1.3 Tumedate väljade poolt moodustatud kaldliine nimetatakse diagonaalideks. Kõige pikemat diagonaali, mis ühendab kahte nurgavälja ja koosneb 8-st mänguväljast, nimetatakse peateeks (a1-h8).


K: 2.1.5.1 pigem mõeldud siin kummagi mängija poolt ehk mängijapoolset 4 esimest rida? (st mitte alus aga -> pooled) Näiteks "kiilkiviga tungis valge musta (väljaku) poolele

V: Alus terminina jäi sisse senisest kabekoodeksist. Alusena on siin mõeldud konkreetselt mängijale lähimat, esimest rida.


K: 2.1.5.4 kolonnid? -> veerud (vt ka 8.2)

V: Kolonnid on terminina kasutusel, on kasutatud näiteks ka U. Ilvese hiljutises kaberaamatus.


K: 3.4 Iga käik tuleb sooritada ühe ja sama käega. V: Selline sõnastus võib tekitada probleeme, kui mängija tahab ühe mängu jooksul teha reeglitepäraseid käike nii parema kui vasaku käega. Praegune sõnastus on selgem.


K: 3.6 Kivi saab kabeks kui valge kivi jõuab kaheksandale või musta kivi esimesele reale. // 3.6.Ei pea sobivaks väljendust „vastase alusele“. Ei ole kuulnud ka kedagi sellist väljendust kasutamas. Piisab, kui vaatleme olukorda mängija(kabestaja) seisukohalt: kivi jõudis viimasele reale.


V: Muutsime sõnade järjekorda, et see oleks kabestuva mängija vaatepunktist loogilisem. Kabestumise sidumine üksnes värvi ja esimese ja. kaheksanda reaga ei ole siiski piisav juhtudel, kui laud on valepidi.

Punkti lõplik kuju: 3.6 Kivi saab kabeks, kui ta jõuab ”viimasele reale” ehk vastase alusele. Kabe kroonitakse teise sama värvi kiviga.

K: 3.6-3.7 väga oluline ka eesti keeles lisada et kroonimine EI lõpeta käiku! (vene kabes) // 3.7 Arvan,et kabe kroonib kabe omanik, muidu ajapuudustes võib tekkida koomilisi momente. //Punkt 3.7 --- mina saan aru sellest nii, et kui kivi peatub 8. real, siis võib kabetunnuse panna emb kumb mängija, kui aga sealt see juba jätkab lõõki kabena, peab tunnuse igal juhul peale panema see kes löögi tegi ja seda oma käigu osana, mitte nii et ta lööb kella käima ja siis jääb ootama. Ja see tunnuse peale panemine vastase poolt on teostatav üksnes siis kui see kivi seal viimasel real seisab. Ta ju ei saa hakata vastase kiäigu ajal käes olevale nupule tunnust peale toppima hakata, see liigitub ju vastase segamise alla. Ehk siis see punkt 3.7 kehtib sisuliselt vaikse käigu korral või sellel puhul kui löömine lõpeb viimasel real. Venelased on ilmselt selle punkti võtnud sajase koodeksist ja on unustanud seda täiendada. Peale selle tolle punktiga on vastuolus punktid 5.4.15. ning ka 5.4.16.

V: Tuleb selgelt aru saada, et 3.6 ja 3.7 ei käsitle löömiskäiku ega kabest läbilöömist, käik lõpeb viimasel real, kus kivi kabestub ning mispuhul on luba kabet kroonida mõlemal mängijal, kuid kohustus kivi kabestajal. Löömist puudutav osa algab jaotisest 4. Löömiskäik on kaheosaline ja esimene osa on löögi sooritamine, teises osas eemaldatakse laualt löödud nupud. Et löömiskäik lõpeb nuppude eemaldamisega laualt, siis selleks, et mitte kaotada kabestamise õigust, tuleks löömiskäiguga kabestamine sooritada järgmiselt:

- sooritatakse löömiskäik,

- kroonitakse kabe,

- eemaldatakse löödud kabendid laualt.

Kui löödud kabendid on kroonimise ajaks laualt eemaldatud, võib vastane vastavalt punktile 4.12 apelleerida, et käik on juba lõpetatud ja enam kroonida ei tohi. Löömine jällegi loetakse vastavalt punktile 4.10 lõpetatuks, kui käsi eemaldatakse kabendilt ja seetõttu kabestades viimasel real peatudes, saab vastane öelda, et löömiskäik on lõpetatud ja edasi lüüa ei tohi. Seda protsessi ei ole kuskil eraldi sätestatud, kuid see näib olevat ainuke mõistlik lahendus. 3.6 ja 3.7 ei ole vastuolus ei 5.4.15 ega 5.4.16-ga.






K: Kabendite löömine. Punktid 4.5 ja 4.6. Varem on olnud ka nii, et kabendid tuleb eemaldada löömise järjekorras. Mina sain sellest aru, et tuleb alustada esimesest. Tavaliselt me kippusime alustama viimasest. Hea on kui see ei ole nii range.

V: Punktid 4.5 ja 4.6 IDF64 tõlge:

4.5 Kui kiviga löömise käigus on pärast vastase kabendist ülehüppamist lööja kivi vastase järgmise kabendi kõrval, mille taga on vaba väli, siis peab ta jätkama löömist, kuni see on võimalik, samuti kolmanda, neljanda jne vastase kabendi puhul. Löödud kabendid eemaldatakse laualt löömise järjekorras või vastupidises järjekorras. Sellist käiku nimetatakse järjestikuseks kiviga löömiseks. 4.6 Kui kabega löömise käigus on kabe uuesti ühel diagonaalil vastase kabendiga, mille taga on üks või mitu vaba välja, peab ta ka selle kabendi ära lööma, samuti kolmanda ja neljanda jne vastase kabendi. Löödud kabendid eemaldatakse laualt löömise järjekorras või vastupidises järjekorras. Sellist käiku nimetatakse järjestikuseks kabega löömiseks.

IDF64 kodulehel üleval olevad reeglid lubavad kabendid eemaldada alustades kas esimesest või viimasest. 2011 ja 2012 V. Langini paberkoopia 4.7 ütleb, et kabendid eemaldatakse järjestikusel võtmisel võtmise võtmise järjekorras ja selle käega , mis on löömise sooritanud; kui nupud eemaldatakse teises järjekorras, kui võtmise järjekord, siis sellele tagajärgi ei ole, kuigi seda loetakse ebakorrektseks. On võimalik, et IDF64 on oma reegelid muutunud ja on võimalik, et neil on kas kodulehel või paljundatavates dokumentides viga. Seda saab neilt täpsustada. Kohtunikekogu ei pea siin otstarbekaks reguleerida (üle reguleerida) tegevust, mis juba eelnevalt ei ole toonud kaasa mingeid tagajärgi. Uus sõnastus on sama kui rahvusvahelises kabes ja võimaldab versioone ühtlustada. Seetõttu on punktid 4.5 ja 4.6 esitatud tööversiooni praegusel kujul.


K:Tingmärgid. Siiani on kirjanduses võit tähistatud X-ga (suur X). Vaadake raamatutest või trükitud partiide lõpust.

V: Võidu tähistamine Allikad: http://kabeliit.ee/index.php?title=Kabekoodeks/Osa1 9.1.10 partii võit: + https://idf64.org/rules-of-the-game/ 9.1.10. to indicate a win: + ; Käest-kätte jagatud venekeelsed vene kabe materjalid: x - выигрыш

Praegused IDF64 ametlikul kodulehel olevad reeglid ei näe ette X kasutamist võidu märkimisel, kuid senine traditsioon seda toetab. Ettepanek: lisada X võidu tähistamise paralleelvormina analoogselt punkti 9.1.2 laiendamisele.