Kabekoodeks/Osa1b: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Kabeliit
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
;RAHVUSVAHELISE KABE (64-r.) MÄNGUREEGLID
;RAHVUSVAHELISE KABE (64-r.) MÄNGUREEGLID


''Märkus: Kuna see osa võistlusmäärustest erineb osast 1 üksnes kahes artiklis, siis ei oma kogu teksti äratoomine erilist lisaväärtust.
''Märkus: Kuna see osa võistlusmäärustest erineb osast 1 üksnes kahes artiklis, siis ei oma kogu teksti äratoomine erilist lisaväärtust, seega üksnes erinevused. VL.''


:2. Kabelaud ja selle asetus
:2. Kabelaud ja selle asetus

Redaktsioon: 25. veebruar 2008, kell 12:59

RAHVUSVAHELISE KABE (64-r.) MÄNGUREEGLID

Märkus: Kuna see osa võistlusmäärustest erineb osast 1 üksnes kahes artiklis, siis ei oma kogu teksti äratoomine erilist lisaväärtust, seega üksnes erinevused. VL.

2. Kabelaud ja selle asetus
2.1 Rahvusvahelist kabet mängitakse ruudukujulisel laual, mis on jagatud 64-ks ühesuuruseks ruuduks. Ruudud on vaheldumisi tumedad (mustad väljad) ja heledad (valged väljad). Sellist lauda nimetatakse kabelauaks.
2.2 Mängitakse tumedatel väljadel, niisiis on kabelaual 32 aktiivset mänguvälja.
2.3 Tumedate väljade poolt moodustatud kaldliine nimetatakse diagonaalideks, seega on kabelaual 13 diagonaali. Kõige pikemat diagonaali, mis ühendab kahte nurgavälja ja koosneb 8-st mänguväljast, nimetatakse peateeks (a1-h8). Teised diagonaalid kannavad nimetusi kaksiktee (g1-a7-b8-h2), kolmiktee (c1-a3-f8-h6) ja neliktee (e1-a5-d8-h4).
Märkus: kirjanduses on mõnikord kasutusel ka kaksiktee definitsioonina ainult diagonaalid g1-a7 ja h2-b8, diagonaale g1-h2 ja a7-b8 nimetatakse ka kaksikteekesteks. Samamoodi on kasutusel ka terminid kolmiktee ja kolmikteeke ning neliktee ja nelikteeke.
2.4 Kabelauad asetatakse mängijate vahele selliselt, et peatee algab vasakust alumisest nurgast. Seega esimene vasakpoolne alumine ruut on must.
2.5 Mängijate vahel olevat kabelauda võime jaotada järgnevalt:
2.5.1 Alus: mängijapoolne kabelaua külg, mis moodustab esimese rea.
2.5.2 Äärevertikaalid: kabelaua külgmised read (liinid).
2.5.3 Read: 4-st tumedast väljast koosnevad horisontaalsed liinid.
2.5.4 Kolonnid: 4-st tumedast väljast koosnevad vertikaalsed liinid.
2.6 Kabelaua read on nummerdatud 1-st 8-ni alustades lugemist valgete poolelt. Kabelaua kolonnid on tähistatud tähtedega a kuni h alustades valgete vasakult poolelt. Selliselt on kõik kabelaua väljad tähistatud tähe ja numbri kombinatsiooniga (algebraline notatsioon).
Seega:
2.6.1- neli tumedat mänguvälja valge alusel on tähistatud: a1, c1, e1, f1.
2.6.2 - äärevertikaalide väljad on valge poolt vaadates vasakul a7-a5-a3-a1 ja paremal h8-h6-h4-h2
2.6.3 - peatee otstes asuvad nurgaväljad on a1 ja h8.
2.7 Rahvusvahelises kabet 64-ruudulisel laual mängitakse 12 valge (või heledaks värvitud) ja 12 musta (või tumedaks värvitud) kabendiga (kiviga).
2.8 Partii algul asetsevad kaksteist musta kivi ridadel 6, 7, 8 ja kaksteist valget kivi ridadel 1, 2, 3. Read 4 ja 5 jäävad tühjaks.
8
7
6
5
4
3
2
1
a b c d e f g h
6. Partii lõppemine viigiga
6.1 Partii loetakse lõppenuks viigiga, kui sama seis kordub kolmandat korda sama mängija käigul olles.
6.2 Kui mängijad 15 käigu jooksul tegid käike ainult kabedega ega teinud ühtegi löömiskäiku.
6.3 Vastavuses eelnenuga tunnistatakse mängu lühendamise huvides viigiks ka lõppmängud, kus ühel poolel on üks kabe, teisel aga üks või kaks kabet, pärast seda, kui mõlemad mängijad on teinud 5 käiku.