Kabekoodeks/Osa1b
Allikas: Kabeliit
- RAHVUSVAHELISE KABE (64-r.) MÄNGUREEGLID
Märkus: Kuna see osa võistlusmäärustest erineb osast 1 üksnes kahes artiklis, siis ei oma kogu teksti äratoomine erilist lisaväärtust, seega üksnes erinevused. VL.
- 2. Kabelaud ja selle asetus
- 2.1 Rahvusvahelist kabet mängitakse ruudukujulisel laual, mis on jagatud 64-ks ühesuuruseks ruuduks. Ruudud on vaheldumisi tumedad (mustad väljad) ja heledad (valged väljad). Sellist lauda nimetatakse kabelauaks.
- 2.2 Mängitakse tumedatel väljadel, niisiis on kabelaual 32 aktiivset mänguvälja.
- 2.3 Tumedate väljade poolt moodustatud kaldliine nimetatakse diagonaalideks, seega on kabelaual 13 diagonaali. Kõige pikemat diagonaali, mis ühendab kahte nurgavälja ja koosneb 8-st mänguväljast, nimetatakse peateeks (a1-h8). Teised diagonaalid kannavad nimetusi kaksiktee (g1-a7-b8-h2), kolmiktee (c1-a3-f8-h6) ja neliktee (e1-a5-d8-h4).
- Märkus: kirjanduses on mõnikord kasutusel ka kaksiktee definitsioonina ainult diagonaalid g1-a7 ja h2-b8, diagonaale g1-h2 ja a7-b8 nimetatakse ka kaksikteekesteks. Samamoodi on kasutusel ka terminid kolmiktee ja kolmikteeke ning neliktee ja nelikteeke.
- 2.4 Kabelauad asetatakse mängijate vahele selliselt, et peatee algab vasakust alumisest nurgast. Seega esimene vasakpoolne alumine ruut on must.
- 2.5 Mängijate vahel olevat kabelauda võime jaotada järgnevalt:
- 2.5.1 Alus: mängijapoolne kabelaua külg, mis moodustab esimese rea.
- 2.5.2 Äärevertikaalid: kabelaua külgmised read (liinid).
- 2.5.3 Read: 4-st tumedast väljast koosnevad horisontaalsed liinid.
- 2.5.4 Kolonnid: 4-st tumedast väljast koosnevad vertikaalsed liinid.
- 2.6 Kabelaua read on nummerdatud 1-st 8-ni alustades lugemist valgete poolelt. Kabelaua kolonnid on tähistatud tähtedega a kuni h alustades valgete vasakult poolelt. Selliselt on kõik kabelaua väljad tähistatud tähe ja numbri kombinatsiooniga (algebraline notatsioon).
- Seega:
- 2.6.1- neli tumedat mänguvälja valge alusel on tähistatud: a1, c1, e1, f1.
- 2.6.2 - äärevertikaalide väljad on valge poolt vaadates vasakul a7-a5-a3-a1 ja paremal h8-h6-h4-h2
- 2.6.3 - peatee otstes asuvad nurgaväljad on a1 ja h8.
- 2.7 Rahvusvahelises kabet 64-ruudulisel laual mängitakse 12 valge (või heledaks värvitud) ja 12 musta (või tumedaks värvitud) kabendiga (kiviga).
- 2.8 Partii algul asetsevad kaksteist musta kivi ridadel 6, 7, 8 ja kaksteist valget kivi ridadel 1, 2, 3. Read 4 ja 5 jäävad tühjaks.
8 | ||||||||
7 | ||||||||
6 | ||||||||
5 | ||||||||
4 | ||||||||
3 | ||||||||
2 | ||||||||
1 | ||||||||
a | b | c | d | e | f | g | h |
- 6. Partii lõppemine viigiga
- 6.1 Partii loetakse lõppenuks viigiga, kui sama seis kordub kolmandat korda sama mängija käigul olles.
- 6.2 Kui mängijad 15 käigu jooksul tegid käike ainult kabedega ega teinud ühtegi löömiskäiku.
- 6.3 Vastavuses eelnenuga tunnistatakse mängu lühendamise huvides viigiks ka lõppmängud, kus ühel poolel on üks kabe, teisel aga üks või kaks kabet, pärast seda, kui mõlemad mängijad on teinud 5 käiku.