Lehmanni-Georgijevi süsteem: erinevus redaktsioonide vahel
TarmoTulva (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| (ei näidata 2 kasutaja 5 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Lehmanni-Georgijevi süsteemi''' (vene-eesti transkriptsiooni järgi '''Lemani-Georgijevi süsteem''') kasutatakse enamasti [[olümpiasüsteem]]is peetavatel võistlustel matšivõitja (edasipääseja) selgitamiseks, kui eelnevad partiid pikemate ajakontrollidega (tavakontroll, kiir- ja välkkabe) pole andnud tulemust. Mõnikord kasutatakse seda paremusjärjestuse selgitamiseks punktide võrdsuse korral. | |||
Kummalegi mängijale antakse enne matši algust kokkulepitud mänguaeg (reeglina Fischeri süsteemi järgi koos lisasekunditega igale käigule). Võistlejad peavad mängima vahelduvate värvidega kuni võitja selgumiseni, kusjuures iga partii lõpus pannakse kell seisma ja iga järgnev partii mängitakse edasi eelnevast partiist järele jäänud ajaga. | |||
Lehmanni-Georgijevi süsteem on saanud nime [[Aleksandr Lehmann]]i ja [[Aleksandr Georgijev]]i järgi. | |||
[[Kategooria:Võistlussüsteemid]] | |||
Viimane redaktsioon: 21. detsember 2014, kell 20:48
Lehmanni-Georgijevi süsteemi (vene-eesti transkriptsiooni järgi Lemani-Georgijevi süsteem) kasutatakse enamasti olümpiasüsteemis peetavatel võistlustel matšivõitja (edasipääseja) selgitamiseks, kui eelnevad partiid pikemate ajakontrollidega (tavakontroll, kiir- ja välkkabe) pole andnud tulemust. Mõnikord kasutatakse seda paremusjärjestuse selgitamiseks punktide võrdsuse korral.
Kummalegi mängijale antakse enne matši algust kokkulepitud mänguaeg (reeglina Fischeri süsteemi järgi koos lisasekunditega igale käigule). Võistlejad peavad mängima vahelduvate värvidega kuni võitja selgumiseni, kusjuures iga partii lõpus pannakse kell seisma ja iga järgnev partii mängitakse edasi eelnevast partiist järele jäänud ajaga.
Lehmanni-Georgijevi süsteem on saanud nime Aleksandr Lehmanni ja Aleksandr Georgijevi järgi.
