Eesti kabekohtunike litsentsijuhend

Eesti kabekohtunike litsentsijuhend

1. Käesoleva litsentsijuhendi alus on Eesti spordikohtuniku põhimäärus ja Eesti spordikohtuniku litsentsijuhend.

2. Eesti Vabariigis on ühtne kabekohtuniku nimetus Eesti kabekohtunik.

3. Eesti kabekohtunikuks võib saada iga Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik, kes on täitnud vastavad nõuded ja sooritanud vastavad eksamid.

4. Vastavalt kvalifikatsioonile jagunevad kabekohtunikud A-, B-, C-, D- ja E-litsentsi kohtunikeks, kusjuures kõrgeim on A-litsents.

5. Iga astme litsentsi saamine eeldab vastava teoreetiliste teadmiste eksami sooritamist ja §6 ette nähtud tingimuste täitmist. Staaži arvestamisel loetakse aastaid, kus kohtunik on tegutsenud vähemalt 2 võistlusel.

6. E-litsentsi kohtunik peab tundma kehtivat kabekoodeksit, omama elementaarteadmisi võistluste läbiviimisest ja olema tegutsenud kohtunikuna vähemalt 3 võistlusel.

D-litsentsi kohtunik peab teadma ka kiir- ja välkkabevõistluste ning šveitsi süsteemis turniiride korraldamise reegleid, spordijärgu omistamise korda ja olema iseseisvalt tegutsenud kohtunikuna vähemalt 3 aasta jooksul.

C-litsentsi kohtunik peab tundma ka reitingute süsteemi põhialuseid ning kõrgema taseme võistluste korraldamise ja nende dokumentatsiooni eeskirju, omama vähemalt 5 aastat staaži ja olema tegutsenud vähemalt 3 üleriikliku tähtsusega võistlusel.

B-litsentsi kohtunik peab omama vähemalt 7-aastast staaži, olema tegutsenud peakohtunikuna või selle asetäitjana vähemalt 10 üleriigilise tähtsusega võistlusel ning korraldanud kohtunike seminare.

A-litsentsi kohtunik peab põhjalikult tundma kogu kehtivat FMJD reeglistikku (kaasa arvatud klassifikatsioonisüsteem, kirikabe, pimedate võistlused jne.) ning selle arengu suundi, olema tegutsenud peakohtunikuna vähemalt 10 üleriiklikul või rahvusvahelisel võistlusel ning korraldanud üleriigilisi kohtunike seminare, samuti valdama vähemalt ühte võõrkeelt.

7. Eesti spordikohtuniku nimetus on alaline. Litsents kehtib 4 aastat selle andmisest, selle aja möödumisel on vaja eksam uuesti sooritada.

8. Eesti Kabeliidu (edaspidi EKL) kohtunikekogu nimetab A- ja B-litsentsi kohtunike hulgast eksperdid, kellel on õigus korraldada üleriiklikke kohtunike seminare ja vastu võtta eksameid litsentsi saamiseks. Eksamid A-, B-, ja C-litsentsile võtab reeglina vastu 3 eksperdist koosnev komisjon.

9. D- ja E-litsentsi annab EKL liikmesorganisatsioon või linna- või maakonna kabeorganisatsioon, B- ja C-litsentsi EKL kohtunikekogu, A-litsentsi kohtunikekogu ettepanekul EKL juhatus. Kohtunikukaardi ja litsentsi tunnistuse väljastab kõikidele kohtunikele EKL kohtunikekogu, kes peab ka kohtunike arvestust. Kohtunikuna tegutsemise arvestust peab iga kohtunik ise.

10. Kõrgema astme litsentsi võib taotleda mitte varem kui 1 aasta pärast eelmise litsentsi andmist.

11. E-litsents on tasuta, kõik ülejäänud on tasulised. Litsentsitasu määrab EKL juhatus või aastakoosolek.

12. Eesti reitinguarvestusse minevaid turniire võivad juhtida ainult litsentseeritud kohtunikud. Eesti meistrivõistluste peakohtunikel ja nende asetäitjatel peab reeglina olema vähemalt B-litsents.

13. Litsentsi tühistamise õigus on selle andjal. Spordieetika eiramise juhul võib EKL kohtunikekogu Eesti kabekohtunike nimetuse ära võtta.

Eesti Kabeliidu kohtunikekogu

Kinnitas EKL juhatus 14. detsembril 2003.

Vaata ka

• Eesti Kabeliidu kohtunikekogu põhimäärus, kinnitatud samal koosolekul